Seksist

Eile öhtul juhtusingi vaatama teemakohast filmi Sharon Stonega peaosas, kus seks,öud, privaatsus ja selle rikkumine, armastus ja sarimörvad hea visuaalse nivooga kompotis. Filmi nimi ei meenu, igatahes polnud see Basic Instinct, kuigi filmi kujundimaailm seda kordas.
Me TÄISKASVANUD INIMESED oleme seksuaalsed olevused. Meile, TÄISEALISTELE, on kasuks, et me ise oma seksuaalsuse teadvustame ja ennast möistame. Vastasel korral on meie psyyhika ohus. Tänapäeval oleme selles vallas kyll avatuseni jöudnud. Tänapäeval me teame, et seks on osa elust ja yhiskonnas on aktsepteeritud vägagi erinevad seksuaalsuse väljendused ja suhtumised. Homod ja heterod, prostituudid ja nunnad, seiklejad ja konservatiivid, traditsioonilised pereinimesed ja vallatud vallalised, köigil on vöimalus elada oma tahtmist ja valikut mööda. On vöimalik elada seksi esikohale seades ja ka seda teisejärguliseks pidades ja kasvöi sellest loobudes. Seksist loobumiseks ei pea tingimata kloostrisse minema. Seksist loobumine vöib olla ka yks periood elus. Nagu ka seksuaalse eksperimenteerimise ja eneseotsingu etapp. Yhiskond meid enam ei kohusta käituma nii vöi naa. Vähemasti lääne pool maakera. Oleme vabad. Ja siit algavad probleemid. Sest oma peaga elamine polegi nii lihtne. Peame olema suutelised kandma vastutust. Täiskasvanud inimkond yhtäkki polegi selliseks valmis. Haigused levivad ja kuritegevus kasvab. Kuigi leidub miljoneid naisi ja ka mehi, kes on vabatahtlikult valmis pidama maailma vanimat ametit, prostitueerima, myyäkse ikka veel alaealisi pettuse ja vägivallaga seksiorjadeks ja igati saadava seksi körval vöetakse mängu ka lapsed ja loomad. Arulage.
Soome kirjanik Anja Snellman rääkis kultuurisaates seksuaalsuse ja raha käsitluse muutumisest eri pölvkondade väärtusmaailmades ja pedofiiliast ja noorte netielu ohtudest. Ta on kahe tytre ema ja hiljuti avaldanud raamatu, oli vist "Lemmikkikaupan tytöt", kus teemaks lapsporno jms. See raamat on mu lugemiste nimekirjas järge ootamas kyll. Anja lapsepölves oli lits-naine ehk prostituut nagu saatuse ohver, ta oli ikkagi isiksus, kelle saatus oli viinud just sellisele teele. Tänapäeval aga teenivad intellektuaalsed neiud vahel stripates öpinguteks raha ja nad on endale selgelt määratlenud, et prostitueerin teatud aja ja siis pyhendun karjäärile. Keha on tänapäeval justkui hingest lahus ja nagu tööriist, vahend millegi saavutamiseks. Shoppailu on harrastus, mitte vajalik argitoiming. Tänapäeva 40pluss lääne naine on kasvanud möttega, et mina ise kamandan oma keha, seda ei puutu keegi, kui mina seda ei taha ja puutub ainult siis, kui tahan, ja lapsed synnitan siis kui tahan ja ei synnita kui ei taha jne. Ja ehk selle mötteviisi tagajärjeks ongi see, et meie teksapepu-tytardele, kes tahavadki olla teistega äravahetamiseni sarnased, on nende keha vahendiks, mille väärtus on toimivus. Kahjuks on aga nii, et keha siiski pole mallinukk, toimivusaspekte on teisigi kui seksuaalne kytkestavus, ka köige ihaldatavam naine pole kaitstud haiguste eest.Ka Pamela Andersson saab haigestuda C-hepatiitti ja Kia Marie Garang AIDsi. Keha on minu möistmist mööda siiski jumala tempel, hinge kodu, mille saame sellisena kui saame ja mille eest peame hoolt kandma ja siit maailmast lahkudes loovutama ta vöimalikult paremas korras ja puhtana. Sathya Sai Baba öpetusest tean, et inimese kohus on oma haigusega vöidelda nii hästi kui vähegi suudab. See on karma kysimus rohkem kui fyysilise heaolu kysimus. On ju haiges kehas ka vaim haigestumise ohus ja terves kehas terve vaim. Fyysilisel haigusel on vaimne algpöhjus.
Freud on väitnud, et ka lapsel on seksuaalsus. Nii kindlasti on. Lapsel on lapse seksuaalsus. Telekas näidati Vene lastekodust pedofiili poolt Ameerikasse adopteeritud tydrukut, kes sattus aastateks kaitsetusse olukorda pedofiilist "isa" majas. Ykski sotsiaaltöötaja ei siin ega sealpool ookeani ei näinud olukorda. Laps lootis, et Ameerikas ootab teda oma tuba, kuid kohapeal selgus selle unistuse illusoorsus. "Isa" mängis tydrukuga pulmatseremooniat ja edasi jätkus vägivaldne seksuaalelu. Tydruk käis koolis, aga oma häda kurta ei osanud vöi kartis. Kui ta murdeikka hakkas jöudma, hakkas "isa" teda näljutama, et naiselikud vormid ei saaks areneda. Hiljem selgus, et sama mees oli kasutanud ka oma tytart samal viisil ja pärast lahutust yksi jäädes otsustas adopteerida "tytre" Venemaalt. Löpuks see tydruk pääses ja ta adopteeriti yhte ameerika perre, kus ta sai oma toa. Tydruk ei osanud isegi syya iseseisvalt. Ta oli nagu 13 aastane beebi, apaatne ja röömutu, väsinud laps.
Anja jutu järgi jagunevad pedofiilid 3 ryhma: need, kes arvad, et 13 ja 29 on normaalne vanusevahe, et 13 aastane on vaimult sama täisealine kui välimuselt; vanemad mehed, kes on ahvatletud sellest kergusest, mida neti kaudu petmine vöimaldab, mängurid; ja need päris pedofiilid, kes kardavad kypset naist.
Seks eeldab ikka vaimset täisealisust mölemalt poolt. Vahel on ka aastatelt täisealine vaimselt laps psyyhika- vöi arenguhäire töttu. Vahel on yks pool kaitsetus seisundis ajutise meeltesegaduse vöi kasvöi joobe töttu. Siis peaks vastutuse vötma kyll see vastutusvöimelisem pool. Vähemalt ta peaks pyydma olukorda ausalt hinnata, mitte ära kasutada. Sest löpuks vöib ta olukorda ära kasutades osutuda ise ära kasutatuks.
Anna Merkulova ehk Paide Anna, ravitseja Paidest, kirjutab oma raamatus "Minu kylalised" tabavalt armumisest. Ta ytleb, et armumine on oma olemuselt astraalne nähtus. Esmakohtumisel armutakse kaaslase astraali. Objekt meeldib ja ei teata isegi, miks. See on armumine. Aga kui armastuse tuli on syttinud, peab keha oma söna sekka ytlema. Armumine on nagu völgu vötmine. Kui keha kaasa ei tule, on situatsioon sama, kui kytta katuseta maja. Kaua selline kesta ei saa. Keha maksab völga. Ja synnib(vöi ei synni) laps. Sellest suurest soojusest, armastuse energiast, leiab pesa uue ilmakodaniku hing. Ja kui jätkuvalt armatsetakse pillerite ja muude rasestumisvastaste vahendite toel, veel hullem , tehakse aborte vöi antakse laps muul moel ära, siis seegi kaua kesta ei saa, sest tekitatakse pingeid, mida ise ei suudeta hiljem taluda.
Kas seks on armastuse väljendus? Vahel on ja vahel mitte. Kas ta peaks seda olema? Vöiks ju olla. Liiga tihti on ta midagi muud. Kas siin on midagi valesti? Hea seks inimesega, keda ei armasta, vöi halb seks inimesega, keda armastad, ka need on vöimalused. Igatahes on öudne avastada, et oled seksinud ja armastanud kurjategijat, nagu juhtus Sharon Stone mängitud naisele eilses filmis. Ka minule on seda juhtunud. Kunagi pidasin orgastilist seksi armastuseks. Aastate distantsilt näen asja teises valguses. Orgasmiga osteti minult teavet minu teadmata. Mind kasutati ära ja seks oli töötav vahend keelepaelte vallandamiseks. Kes ei teaks neid hetki pärast head seksi, kui oled nii avatud kui olla saab ja räägid köigest nii vabalt?
Seksuaalse naisena on mul probleemiks see, et kui mehele vähegi näitad, et naudid seksi, hakkab mees oma liigiomases lihtsameelsuses arvama, et sa tahad alati ja vahetpidamata ja köike ja köigilt. Ja aru need pullid ei saa, et see pole sugugi nii. Mulle on tihti öeldud, et olen lehm. Suur, soe ja hea lehm. Mulle lehmad meeldivad. Kurb töde on see, et pigem olen orav kui lehm. Hyppan puult puule inimeste lähedal ja siiski ei anna end inimestele kätte. Olen pargiloom.
Miks naistele vahel tundub, et peale mehega magamise peaks selle eest ka midagi saama materiaalselt, raha vöi muid teeneid, head elu? Et mees peaks peale seksi nagu maksma naisele. See tunne ei liitu ainult prostitutsiooniga. Prostitutsioon on pigem sotsiaalne mäng. Mehelt nöuavad just abielunaised veel eriti palju. Mees peaks olema see tugevam pool, kes kaitseb ja katab ja hellitab ja annab. Naisel on selline tunne. Ta vajab önneks mateeriat. Ja mehel jällegi on tunne, et naine peaks ta sokke pesema ja syya tegema ja säästma meest pisiasjadega tegelemisest suuremate asjade jaoks. Need mölemad on ainult petlikult tunded, millest loobumine alles avab tee isiksuse arenguks ja eneseteostuseks.
Oluline on teada, et peaaegu iga naine saab end viie minuti jooksul orgasmini onaneerida. Olen telkarist näinud isegi onaneerimise vöistlust. Seksiks ei ole tingimata isegi kaaslast vaja, kui eksisteerivad vibraatorid ja isegi kyberseks. Ka ei eelda seks meest ja naist, seksitakse ju ka grupis ja samasoolistega.
Tänapäeva psyhholoogid ei pea masturbatsiooni haiguseks, sest ilma olemise neuroosi vältivana ja oma seksuaalsuse tunda öppimise vahendina on sel öigustus. Masturbeerimine muutub ohuks, kui seda järjepidevalt eelistatakse paarisuhtele, kui see hakkab arengut takistama. Naisi isegi öpetatakse kursustel masturbeerima. Siiski arvan, et liigne kliitori aktiveerimine on naisele ohtlik. Ta keha ja psyyhika ei ole selleks valmis. Möned naised ju ka ejakuleerivad. See muidugi ei tähenda, et kliitoriorgasmi yldse ei vöi harrastada.
"Ayurveeda naistele" raamatust lugesin (Robert Svoboda), et ayurveeda seisukohalt on soovitatav möödukus. Mehed ei peaks nagu härjad elama loosungi all, mida rohkem, seda vahvam, vaid peaksid kontrollima oma seksuaalenergiat. Kylmal ja kuumal aastaajal peaks vahekordade arv olema erinev. Ma ei mäleta täpselt, kuidas see oli. Vist kylmal ajal kord nädalas ja soojal ajal 2-3. Eks see söltub, milline dosha on valitsev, vata, pita vöi kapha. Kes tahab, vöib R.Svoboda raamatust järele vaadata.
Nagu ytles "Vaprate ja Ilusate" queen Steffany: seks on ytlemata hea asi, kui see toimub täiskasvanute vahel. Nii ongi.