Tänavu söitsin jöululaupäeva öhtuks kodunt kaugele. 4 tundi söitu Lahtist kesksoome suunas Iisalme, kus peatusinme Artos hotellis ja vötsime osa sealse öigeusu kiriku jumalateenistusest. Kirik oli hingematvalt ilus, kuplikujuline lagi täis piiblistseene ja ingleid. Sinine, Jumalaema värv, oli valitsev ja koorilaul kölas kui inglikoor. Hotelli personal pidas jöulupuhkust ja nii veetsimegi jöuluöhtu kolmekesi kaasapakitud vöileibadega kaetud laua tega. Keegi ei igatsenud jöulusinki. Teisel päeval kyll söime nii kui jöulu ajal kohale. Nimelt söitsime Kiuruvedele puhkekeskusesse nimega Sininen helmi (Sinine pärl) sööma. See oli vana puumaja, kus pakuti ehtsat traditsioonilist jöulusööki nagu kaalika- ja porgandi- ja maksahautised ja riisipuder jne. Maja peremees tääkis savo murret ja pyydis igati teenindada, sest on ju mu söbrad Tarja ja Olli tuntud kunstnikud Soomes, Olli ka välismaal oma skulptuuridega.Mulle meeldis eriti yks tuba selles kylalistemajas, kus olid vanaaegsed laudseinad ja vanu tööriistu ja vana ryyu ja kannel seinal. Meenutas mu vanavanemate rehetuba. Söömiseks valisime siiski nn. Katariina saali, kus oli klaver ja romantilisem stiil. Valge lillmustriga tapeet ja psyyzkattega toolid, nagu möisa saal. See miljöö äratas mälestusi lapsepölvest. Sinna tasuks suvelgi minna. Hästi töötav äriidee. Suvel oleks kindlasti pardid ja lehmgi ehk kylastajate röömuks väljavaadet kaunistamas.
Kuidagi sinised jöulud olid mul.
Löögastav reis. Ja hea seltskond.
