Ja leidsingi infi Sylvia Kristelist. Lapsena elas ta vanemate hotellis ja pidi vahel isegi öösel teise ruumi kolima, kui hotelliäri seda nöudis. Vöis olla närvesööv selline elu lapsele. Isa ilmus yhel päeval koju tutvustama oma tulevast naist ja ajas naise-lapsed (Sylvia ja Marianne) kodunt minema. Nad olid sunnitud kolima kitsastesse oludesse. Vaesuse töttu pidi (kloostri)koolis edukas Sylvia(IQ 164) varakult raha teenima hakkama ja ema innustusel ta modellivöistlusele läks...ja vöitis.
Ta ei uskunud ise oma näitlejavöimetesse ja märkas peagi, et ka produtsendid ei loo illusioone: kui ta teksti segi ajas, öeldi talle - pole viga, musirull, me laseme sind nagunii dubleerida.
Teda vajati tema julguse pärast ennast alasti vötta. Klaas shampust julguse töstmiseks vötete ajal viis paraku alkoholismini. Hollywoodis lisandus narkosöltuvus. Kokaiin ja pudel viina päevas....
Poeg Arthyr ytles juba 10sena:ema, kas sa ei vöiks teha filme, kus sa ei peaks pykse jalast vötma.
Sylvia ise on ytelnud: ma olen enda välja yyrinud, aga ma ei kuulu kellelegi.
Ka pojast sai näitleja.
Kelmist abikaasa jättis Sylviale suured völad maksta ja nii oli näitlejanna sunnitud kodumaale Hollandisse naasema....ja vaesena.
Sylvia ytleb,et pole alastiolekut kunagi nautinud, ta on pigem häbelik inimene.
Tahtejöuga sai ta lahti alkoholismist, narkosöltuvusest ja ka vähist.
Kirjutas memuaarteose "Alasti".
Maalib.
