Laste pealekäimisel sai ennast lemmikloomapoodi veetud ja kaks hiiretydrukut koju toodud. Valge ja pruun-Lumi ja Rosin. Myyjalt saime kaasa ka lipiku lemmikute synniaja- ja koha andmetega. Lumi oli syndinud 7 juulil samas Hopeakäpälä poes ja Rosin 9 oktoobril kasvataja Hanna Mattila juures. Kumbki hiir maksis 12€ ja puur pöörased 50€. Saime kaasa ka söögijuhendi ja pysikliendi kaardi, sest saepuru ja vitaminiseeritud närilisemaiustusi tuli järjepidevalt osta. Ka lemmikutega koos reisimise kohta hankisime teavet, aga teave oli selline, et igal maal omad reeglid ja Eesti kohta soome loomaarst ei teadnud midagi täpset. Laeva- ja lennufirmade kodulehekylgedelt leiab hädäpäräst infi. Reisida me oma "tydrukutega" ei jöudnudki, kyll aga arvestasime nendega reiside planeerimisel, nii et keegi perest oli ikka kodus. 3 päeva said nad ka yksi hakkama.
Lumi oli algusest peale Rosinast arem ja vähem liikuv. Kykitas omaette. Rosin aga oli eriti vilgas ja äratas mind tihti sellega, et rippus ahvi kombel puuri laevarbade kyljes. Nad olid ikka nagu lapsed kohe. Serveerisin neile söögi väikesel nukutaldrikul ja mängisin nii hiirerestorani kelnerit.
Kord avastasime, et Lumi jätab punaseid jälgi. Arvasime, et kyyntest vöi käppadest tuleb verd. Läksingi loomakliinikusse ja seal selgus, et käppadel pole häda midagi. Ma ei saanudki aru, mis oli, aga soovitati antibiootikumide kuuri. See tundus liiga kallis ja möttetu yritus, arstivisiit läks niigi 40€maksma. Andsin talle greniimi, mis ravib pöletikku. Verised jäljed kadusid. Loomatohtrilt sain teada, et kui hiir hoiab yhte silma kinni, siis on haige.
Nii nad siis rabelesid röömsalt oma puuris ja WCpaberirullide sees olevates papptorudes. Rika esitas neile oma laule-tantse ja Anni puhastas iga nädal puuri.
Möned kuud tagasi sain tööl olles telefoniköne Annilt: Lumi on surnud. Tulin töölt koju ja seal ta siis oli, elutuna. Lapsed muidugi kurvad. Lumi jöudis elada 1 aasta 4 kuuseks. Hiire kohta korralik vanus.
Kysisin taas loomatohtrilt nöu: kas vötta Rosinale uus seltsiline. Tohter laitis mötte maha:vana hiir ei vöta uut söpra vastu.
Möödus paar kuud ja Rosin jäi hirmus loiuks. Ta oleks nagu lapsest-vilkast pöngerjast äkki puruvanakeseks muutunud.
Rika teadis juba karta et äkki Rosin sureb. Siiski ma ei uskunud et see niipea juhtuks. Rosin vabises puurinurgas. Puhastasin puuri ja andsin värsket vett, aga ta ei jaksanud enam liikuda. Tunni pärast oligi surnud. Rika nuttis hirmsasti. Pidasin lastele loengu surelikkusest. Et Rosin on nyyd Lume juures ja Jumal kannab nende eest hoolt.
Elu on alati ilus.
Otseses tähenduses.
