Teade printsess Diana surmast jöudis minu körvu yhel argisel tööpäeva hommikul Tartu hooldekodus lihtsa hooldajana töötava eesti naise suust. Olin hämmeldunud siirast vapustusest, mida töökaaslane väljendas. Ma töepoolest ei teadnud, et too tagasihoidlik madalapalgaline naine on printsessi austaja. Kui massiteabevahendid täitusid traagilisest uudisest, registreerisin esimese faktina lady Diana synnipäeva-1.juuli 1961. Olen samal metall-pyhvli aastal syndinud.Pyhvli aasta Vähk oli Walesi printsess, kelle elutee löppes (vöi löpetati) 36 aastaselt. Ei usu, et keegi oleks valmis sellises vanuses surema. 36selt on köik veel ees ja lapsed veel lapsed.
Sellest sygisest alates olen lugenud köike kättejuhtuvat, mis puudutab Dianat ja ta lähedasi. Ka telesaateid pole vahele jätnud.
Muidugi ei pretendeeri ma töele. Keegi ei tea, mis ja kuidas tegelikult juhtus. Siiski tahan ma kujutada pilti, mis loetust jäi.
Diana oli aadlisoost ja tal oli kaks öde (Sarah ja Jane)ja vend Charles. Tundub, et vend oli talle hingelt lähim. On ju Diana vend avalikult syydistanud kuningakoda öe önnetus saatuses ja sellega kirjutanud end öukonnas ebasoosingus olevate isikute nimekirja. Päris öhust vöetud see venna vaatenurk ju olla ei saa.
Ödede seltsis tundis Diana end tihti Tuhkatriinuna, kes jäeti nöusid pesema ja koristama. Prints Charlesiga tutvus Diana oma öe kaudu ja ka abielu ajal vördles Charles tihti Dianat tema öega viimase kasuks. Charles nägi noores kaasas kuidagi liiga silmatorkavalt ainult vigu.
Diana oli nii välimuselt kui sisemiselt habras, örn ja lapselik. Ka täiskasvanuna oli tema toas diivan täis mömmisid. Ta oli kergesti haavatav ja kaitset vajav.Ta näris kyysi. Eelköige oli ta noor naine, kes kogu olemusega igatses armastust. Ta oli rohkem sydame- kui möistuseinimene. Ta oli täielik vastand ämm Elisabethile, kes olevat katseklaasilaps ja kes kunagi ei näita oma tundeid. Äkki tal lihtsalt pole neid? Kuninganna on yks köige rohkem reisivatest valitsejatest, aga mida ta ära teinud on? Diana visiidid olid palju möjukamad ja sisukamad. Diana syda oli kohal, kui ta kylastas vähihaigeid lapsi mönel arengumaal, see on fotodel näha, Elisabeth aga näib ringi kihutava kybarakarbina. Diana valis tihti oma riietusse möne detaili, mis seostus selle maa kultuuriga, kus ta visiidil oli. Need olid Diana väikesed vaimukad naljad ja austusavaldused teisele kultuurile. Islamimaades pani ta salli pähe ja Jaapanis oli ta kleidil kimono detaile. Elisabeth on aga ikka ja alati toon-toonis postament.
Diana nägi vaeva oma riietusstiili leidmisega. Tema teekond öukonnas algas fiaskoga. Nimelt ilmus ta kuninglikku seltskonda mustas kleidis, mis oli etiketivastane. Musta kantakse ainult matusel. Windsorid sisistasid ja sisimas pölastasid Dianat selle syytu apsu pärast. Ilmselt Diana lihtsalt ei teadnud, et must ei kölba. Ta ehk valis musta kleidi hetkemeeleolu möjul vöi eelaimusest. Kurvaks ta saatus öukonnas elades ju kujunes.
Ei usu, et Diana oleks olnud eriti edev naine. Noorena riietus ta tagasihoidlikult. Printsi kaasana tähelepanu orbiiti jöudes sai tema riietumine alguses kriitika osaliseks ja see töukas Dianat otsima stiili, mis oleks kooskölas nii positsiooni kui tema endaga ja ka elustiiliga. Töötava ja reisiva printsessina pidi ta yhendama elegantsi ja praktilisuse. Ei saanud ta ju astuda lennukist välja kortsus seelikus. Diana lemmikuks kujunes särkpluuskleit, mis oli nii asjalik kui esinduslik. Tal oli Pariisis oma lemmik moekunstnik Cathrine Walker.Nimes ei ole kindel.Viktor Edelstein oli teine ta riietaja. Diana oli alles hiljuti oma stiili leidnud ja saavutanud enesekindluse nii välimuselt kui sisemiselt kui...köik löppes.
Diana lapsepölve varjutas vanemate lahutus. Diana oli siis kuuene. Muidugi ei jäänud lapsed lahutuse järel hooleta, lapsehoidjad ja teenijad tegid oma tööd, kuid - all fun was gone. Öhkkond kodus ei saanud enam kunagi olla endine. Diana elas muutust raskelt yle. Ta oli jonnakas laps. Nagu härjad ikka on jonnakad kui tunnevad end ebamugavalt. Ka koolis polnud Diana sugugi priimus, öppimine ei haaranud teda. Diana valmistus algklasside öpetajaks. Lastega oli tal hea klapp. Soojuseta abielus olid lapsed päästvaks päikesekiireks. Diana nautis lastega veedetud aega. Ta oli lastega koos olles önnelik. Lapsed ei olnud talle koorem ega kohustus. Ebaönnestunud abikaasana ja miniana, teadis ta, et vähemalt yhes asjas tahab ta önnestuda - emana. Ja selles ta önnestuski. Printsid William ja Harry korraldasid tänavu ema synnipäeva auks suure heategevuskontserdi. Möistagi polnud kohal ei Charlesi, Camillat ega Elisabethi. Kuidas saakski see teisiti olla. Sest seal kus on syda, ei saa olla sydametud. Neil pole seal öhku.
Prints Charlesilt on teleintevjuus kysitud, kas tema pyydis oma abielu päästa. Ofcourse I tried, oli vastus. See ei olnud veenvalt öeldud. Charles vaeseke olevat olnud armunud Camillasse ammu enne abielu Dianaga. Camilla ei oodanud teda söjaväest ära, vaid abiellus printsi äraolekul ja sai 2 last. Millegipärast oli ka abielu ajal Dianaga Camillal Charlesi elus aktiivne osa. Dianat ärritas, et Camilla teadis alati Charlesi asju paremini kui tema. Mis asja oli Camillal yldse Charlesi lähedale kui Charles oli abielus ja pyydis saada abielu noore naisega önnestuma? Camilla koht oli oma pere ja laste juures. Anna Pasternaki raamatust "Armunud printsess" jääb mulje, et Camilla vöttis vöimu alati kui Diana ära oli ja et ainus, kes pyydis abielu päästa, oli siiski Diana mitte Charles. Charles tahtis säilitada välisfassaadi ja elada kaksikelu. Diana aga lootis pikka aega, lootis ka siis, kui lootust enam polnud, et ehk pöördub köik veel heaks. Diana lootis tegelikku lähenemist, mitte fassaaditagust valskust. On neid, kes väidavad, et Diana oli lapsik ja jonnakas ja et temaga polnudki vöimalik Charlesil elada. Kaldun arvama, et Dianal polnud vöimalik Charlesiga elada, sest Diana tahtis elada, Charles näida. Charles jättis Diana köigi oma probleemidega yksi. Ka siis, kui William sattus haiglasse, oli Diana yksi valvamas, Charles ei muutnud oma päevakava ka poja önnetuse pärast. Diana oli yksi oma söömishäirega, mis algas vahetult enne pulmi. Diana uuris öösiti oma keha ja arutles, miks abikaasa teda ei taha. Oli ta ju ilus noor naine, kes ootas palju ka armastuse fyysiliselt poolelt. Kui abialunaine kogeb päev-päevalt väikesi hylgamisi, ei ole ime, et psyyhika kannatab. Diana vöiski ju muutuda "imelikuks", kui temaga nii imelikult käituti. Ja oma "imelikkusega" jäeti ta yksi.
Diana leidis söbra James Hewitti näöl. James töötas kuninglikus turvateenistuses. Välimuselt sarnanes ta pisut printsile. Diana ehk ei pannud seda tähele, aga Jamesi valis ta oma söbraks ehk just selle välise sarnasuse ja sisemise erinevuse pärast abikaasaga. James oli toetav ja möistev kuulaja. Kannatanud piisavalt kaua abikaasa kylmust ja Camillat, toetus Diana Jamesile. Kellelegi pidi ta ju toetuma. Ta poleks seda iialgi teinud, kui Charles oleks vähegi käitunud armastava abikaasana mujal kui avalikkuse ees, milline silmakirjalikkus Dianat tylgastas. Camilla ja Charlesi suhe ei paljastunud Diana imestuseks pikkade aastate jooksul ajakirjandusele, tema ja Jamesi oma aga vaatamata mölemapoolsele ettevaatlikkusele tilkus läbi.
James kuulas ja hoolis, aga ometi oli selge, et neil polnud tulevikku. Pika peale sai Diana aru, et sydamepuistamine ei aita, et keegi ei aita, ainult ise saab ennast aidata. Diana käis tihti kirikus palvetamas. Löpuks sai ta vaimselt täiskasvanuks ja hakkas ennast n.ö. tykkidest kokku korjama ja vöitlema. Kindlasti ei olnud see kerge. Ta leidis tuge oma tööst ja huvitavatest inimestest, keda kohtas. Ta taipas, et maailm ei koosne ainult briti kuningakojast. Ta otsustas leida midagi ka endale. Kasvav populaarsus andis eneseusku. Diana käis näituste avamistel ja esietendustel,vöitles maamiinide, vaesuse ja haiguste vastu. Ta käis läbi piinarikka tee lahutuseni ja lootis elult veel uut lihtsat inimlikku önne. Ehk ka tytrekest, kes teab.
Tal oli armastuslugu islamimaast Pakistanist pärit sydamekirurgi Hasnat Khaniga. Ta tutvus ka mehe perekonnaga. Ajakirjanikud rikkusid loodetud önne. Info uuest suhtest jöudis liiga vara meediasse ja paanikas Diana pyydis olukorda parandada, eitades suhet meedias. Hasnat aga hoopis solvus sellest, et Diana nende suhet eitab ja jättis önnetu Diana maha. Usun, et sellest punktist hakkas Diana ajakirjanikke vihkama. Ta ytles ka avalikult välja, et mingi piir paparazzide ebainimlikule innule tuleks seada.
Varsti pärast sydamekirurgi ilmus mängu Dodi.Dodi isa lavastas neile kohtumise. Vöimalik, et kogu loo algpöhjus oli Muhammad Fayadi(Dodi isa) soov saada briti kodakondsus. Lugu jäi lyhikeseks ja me ei tea, kas Dodi oli lohutav söber vöi uus sööst önne poole.
Vöib ju oletada, et briti kuningakoda ei oleks röömustanud kui printsid oleksid saanud moslemist poolöe vöi -venna. Rassismi on maailmas rohkem kui me arvata oskame. Olen ka lugenud raamatut, kus briti kuningakoda syydistatakse satanismis. (David Ickke?)Seda ma isiklikult ei usu. Imestan , et selliseid raamatuid yldse trykitakse. Aga, mine tea?
Yhes filmis toimetas Diana salaja lindistatud pihtimusi usaldusajakirjanikule. Kas see on fiktsioon vöi töde? Kaldun arvama, et fiktsioon.
Töenäoliselt ei jätnud briti kuningakoda Dianat ei abielu ajal ega ka pärast lahutust valveta.
Siiski oleks liiga must stsenaarium selline, nagu oleks Diana tahtlikult mörvatud ja veel briti kuningakoja käsul. Seda ei suudaks uskuda. Usutavam on, et paparazzide käitumine tegi önnetuse vöimalikuks ja see nagu ei miski muu peaks olema hoiatuseks tänastele ajakirjanikele.
Köhedust tekitab ka ilmunud fakt, et Diana surnukeha miskipärast ei lahatud ja et ta toimetati Inglismaale grimeerituna. Kuningakoja viivitus avaliku surmateate edastamisel tundub kummaline. Kogu maailma telekanalid teatasid önnetusest, ametlik teade briti kuningakojast aga viibis. Spekuleeritakse ka Diana vöimaliku raseduse teemal.
Ja kui ta oligi rase, sellist fakti ei oleks iialgi avalikustatud.
Dodi miljardärist isa kyll jätkas uurimist, aga pole temagi kuhugi välja jöudnud.
Diana on ise ytelnud, et tundis end pulmapäeval ohvritallena. Kihluse ajal saatis Charlesi sekretär Dianale lilli, Charles ei näinud just palju vaeva. Kas prints töepoolest vöttis Diana vaid sellepärast, et too oli noor naine ja kölbulik synnitama kroonipärija? Prints vajas korraga neitsit lapsi synnitama ja kogenud voodikaaslast ja ei vaevud dilemma lahendamiseks ise midagi tegema? Oli ju Dianas erootilist potensiaali kui palju! Miks jäi Camilla Charlesi ellu ka siis kui mölemad olid teisega abielus? Tänaseks on ju prints avalikult tunnistanud, et pettis Dianat. Enne Camillaga abiellumist oli ta sunnitud patud yles tunnistama ja avalikult pattu kahetsema, et uuesti abielluda.
Kokkuvöte on see, et Charles käitus nagu tyypiline mees, aga Diana oli töeline printsess. Synnilt on Charles kuninglik, hingelt aga Diana.
