Soomes kohtab tihti Karjalast söja ajal sundevakueerunud inimesi, kellel see traumaatiline kogemus meeles ja keelel on. Televiisoris esineb teenekas kirjanik Eeva Kilpi ja tema ytleb oma targa vana naise häälega: mina tahan Karjalat tagasi. Bussi oodates jutlen sageli 80 aastase vanaprouaga. Temagi on Viiburis syndinud.Maailmakuulus skulptor Olli Lanu, nyyd juba töötegemise löpetanud vanahärra, räägib ikka oma evakkomatkasta. Ytlesin Ollile, et teie pääsesite evakueeruma, aga meie, eestlased, ei pääsenud. Tundus, et ta sai aru, jäi mötlema, kuigi Alzheimer vaevab. Karjalased evakueeriti Soome valitsuse toetusel Hämemaale ja mujale Soome, nad pidi alustama oma elu nullist. Kodu, varandus, söbrad, köik oli äkki vöetud. Ryssät! Pirkko Saisio on kirjutanud sel teemal näidendi "Omat koirat". Ei ole kyll teatrisse pääsenud, aga näidend kuuldavasti räägib hämelaste ja evakueerunud karjalaste elust yhe katuse all. Erinevad murded ja kombed pörkusid, aga saadi hakkama, sest hakkama pidi saama,venelastele tuli maksta arulagedat söjavölga, tuli teha tööd ja elada edasi. Sitke soomlane vandus ja töötas, kuni yhiskond töusis jalgadele.
Hiljuti jooksis teleris saksa ajakirjaniku dokument Karjalast ja Solovetski saarest. Vene mehelt kysiti: kas see on teie, venelaste maa? Venelane oli veendunud et see on venelaste maa. Miks mitte soomlaste, kysis reporter? Mu nainegi on soomlane, aga maa on meie, venelaste, jätkas mees. Reporter vestles kohalikega, kes meenutasid venelaste tapetud vanaisasid ja muid sugulasi hauaplatsidel. Noorem pölvkond teadis väga ähmaselt, mis nende surnud vanaisaga juhtus. Tuldi, viidi ja köik. Möni oli alles hiljuti teada saanud, et tal oli vanaisa venelaste tapetud. Neist asjadest siis, nöukogude ajal, ei räägitud. Solovetski saarel on Gulaagi muuseum kloostri körval. Inimesed rääkisid vangide ebainimlikust tööst kanali kaevamisel. Ja yks halli peaga mees ytles: meil on ju duumas tshekistid, president on tshekist, nad ei taha sellest, nöukogude vangilaagritest jms. rääkida. Saksa selgitas natsitaustaga arved, Venemaal seda aga ei tehtud, vastupidi, endised KGBlased ikka eesotsas.
Kas töesti see kommunistliku ideoloogiaga olemuslikult liituv ateism, mida siiski 60 aastat praktiseeritud, teeb seda, et ennast syydi tunnistada ja saati veel andeks paluda kohe kuidagi ei saa? Olgu ohvreid vöi miljoneid. Putin ytleb uhkelt, et maailm peab austama Venemaa ajaloo iga lehekylge. Nii et halbu lehekylgi ei ole. Nii ei saa kunagi olema ka lehekylge, mida vöikski austada...
