Ma ei ole kyll kunagi kavatsenud midagi lastele kirjutada, sest ma ei ole eriti lapsemeelne inimene. Endal lapsi vaid 2 tydruku vörra ja ma ei pea ennast asjatundjaks kasvatuse alal nagu näiteks on mu söbranna Marju, 4 lapse ema ja kahekordne vanaema ja pika staazhiga lasteaiamuusik - tema kindlasti tunneb laste maailma, selles ma ei kahtle. Elu jooksul olen avanud uksi: vanurite ja invaliidide maailm on tuttavaks saanud töö kaudu, öpilaste koolimaailm samuti töö kaudu, väikelaste maailm paljulapseliste söbrannade ja oma tytarde kaudu. Eks meis köigis ela laps, yksköik kui täiskasvanu yritatakse ollagi. Lapsevanemaks saades alles hakkad aru saama, kui lapsik ja mittetäiskasvanu alles oled. Tuleb kasvada täiskasvanuks, turvata lapse elu.
Kui kultuuri- ja kirjandusleht SÄRÖ kuulutas välja unejutu vöistluse, pakkus ettevötmine mulle huvi ainult sellepärast, et ylesandeks oli kirjutada unejutt, mis sobib nii täiskasvanuile kui lastele ja häälega lugemiseks ehk deklameerimiseks. Rika nöudis unejuttu eelkoolini välja ja on neid talle tyytyseni loetud ja välja möeldud. Muidugi eesti keeles, nyyd aga tuli kirjutada soomekeelne. Naljaviluks siis kirjutasin yhe suht lyhikese loo ja saatsin SÄRÖLE. Klöps ja saadetud, neti kaudu on see ju liiga lihtne. Pärast vöid saatmist kahetsedagi, aga tagasi vötta enam ei saa.
Suur oli mu yllatus, kui tuli teade, et minu lugu on 10 parima hulgas, äramärgitud. Soome keeles kölab see "Äramärgitud" uhkemalt:kunniamaininta, kunnia tähendab au. Kotka lastekirjanduse nädalal esitasid näitlejad vöistluse paremikku. Söbranna öhutusel söitsin kohale mulle vöörasse Kotka linna. Leidsin kaubakeskuses mugava kotitoolidega sisustatud nishshi , kus mudilased vabalt ringi tatsasid kui tädi muinasjuttu luges. Vajusin mugavasse tooli ja jäin kuulatama. Kohe seejärel hakkas yks suurt kasvu heledas ylikonnas mees minu Iltasatu lugema. Ta luges väga jöuliselt ja ilmekalt. Jöudsin oma mobiiliga filmida vaid keskelt, algus ja löpp ei mahtunud peale. Hiljem sain teada, et esitaja oli Petri Pietilä, zhyrii liige. Hilisemas vestluses ta ytles, et teda völus muinasjutu ylesehitus, mis on luuletuse ylesehitus sisuliselt, aga möned eestikeelsused tuli siiski parandada.
Nii palju siis minu lastekirjaniku karjäärist ehk sen pituinen se - nagu löppevad soome muinasjutud.
