kolmapäev, 21. juuli 2010

Rudolf Steiner ja reinkarnatsioon

Leidsin yhe new-age poe löpumyygist huvitava raamatu: Leo Näreaho, Jälleensyntyminen,Hämeenlinna 1995.
Suvekuumuses ei jaksa palju lugeda, aga seda raamatut sirvideski sain palju targemaks.
Käsitletud on taassynniöpetust läbi vanade ja uute religioonide ja lihtsalt kogemusi taassynnist.
Ja nii viiski mu kosmiline eluseiklus lehekyljele 127 selles raamatus:
Rudolf Steiner (köik vist teavad teda kui steinerkoolide rajajat)toob näiteid karmalistest arengutest: uurivale(tähelepanelikule)ja elavale(innustunud),ymbrusega kooskölas elavale isikule areneb järgmises inkarnatsioonis pea (pea piirkonna systeem), mille kaudu maa jöud saavad möjutada. Sellisel isikul on uues kehastuses tugev luustik,ta juuksed kasvavad kiiresti. Kui isik aga kulgeb läbi elu millestki huvitumata, on ta järgmises kehastuses argpyks,ta juuksed kasvavad aeglaselt, luustik on nörk, jalad on sageli X vöi O kujulised. Kokkuvöttes: inimene kujundab oma moraalse-vaimse käitumisega järgmise taaskehastuse fyysist.
Steiner pakub välja kujutlusharjutusi, millede abil inimene saab kinnitust reinkarnatsiooni ja karmaseaduste töelisusest ja öpib tundma enda eelmist kehastust. Selleks tuleb syveneda iseendasse ja kysida endalt: kes minust sai vastu minu tahet, mida oleksin tahtnud teha elus ja mille eest olen kogu jöust pögenenud. Seejärel tuleks sisse elada enda vastandisse: kujutle elavasti et soovid mida pole kunagi soovinud ja mis on juhtunud vastu sinu tahet ja tuletada meelde oma meele soov, mida ei ole suutnud rahuldada. Kui need kaks kujutlust sulavad yhte, tekib pilt sinu eelmisest kehastusest.
Tee proovi.
Väga huvitavalt möjub.