Harva önnestub yhte ja sama näidendit nähä kahes eri teatris ja kahes eri keeles. Minule avanes selline vöimalus Sofi Oksase "Puhastus" näidendiga. Käisin märtsis 2010 Lahti Linnateatri "Puhdistuse" (lavastaja Juha Junnikkala) peaproovis, kuhu autorgi oli kohale tulnud publikuga vestlema, ja seejärel veelkorra koos Ida-Soomes asuva eestlannast söbraga etendust vaatamas. 18 septembril vaatasin Tartu Vanemuise Väikeses Majas "Puhastuse" esietendust(lavastaja eesti juurtega Liisa Smith Londonist).
Lugesin näidendit enne romaani ilmumist ja enne köiki neid paljusid-paljusid preemiaid ja tajusin kohe, et ime on syndinud. Eesti tagasihoidlik kolhoosinaine on astunud Sofi Oksase käe ja sydame läbi maailma rambivalgusesse et rääkida kaua, liiga kaua vaikitud lugu. Ta hääl on kauasest vaikimisest kähe. Ta on hirmunud ja segaduses, ta harutab lahti lootuseltult sassis löngakera, ja sealt ilmub puhastustulest läbi käinud kirgas pärl, kannatustes selginud inimsaatus osana eesti rahvuse ja maailma saatusest. See mille "suured vöimumehed" sassi ajasid, langes ylivöimsa koormana okupeeritud maade inimeste ölgadele, ja nemad pidid toime tulema, olgu hind mis tahes.
On ootuspärane kysida, kumb lavastus oli parem.
Olen önnelik, et "Puhastus" Eestis ylepea lavastati, sest Tallinnas jäi plaani vöetud lavastus segastel asjaoludel ära. Teema (lavastuse ärajäämine) jooksis läbi soome uudistest.
Kumb on rohkem Aliide Truu, Marju Metsur vöi Anna Pitkämäki?
Pitkämäe Aliide oli pönevalt elektriseeritum,Metsurin taas eestilikult vaoshoitu, usutavam.
Lahti lavastuses oli rohkem huvitavaid detaile, köike oli vähe liigagi, nöukaaegseid laule ja rekvisiite, Vanemuise lavastuses taas völus selgem, graafilisem liin.
Ei tahaks anda hinnangut, kumb parem.
Mölemad olid suurepärased.
Saksa arvustustes Öö kuningannaks tituleeritud goot Sofi Oksanen on samas ka Valgustuse Jumalanna, tuues päevavalgusesse mylkasse kaevatud loo, paljastades nöukogude vöimu kuritegusid ja avades liigse materiaalsuse tekitatud pimeduse all kannatavate öhtumaade inimeste silmad nägemaks raudse eesriide tagust maad mida harjuti punaste lippude petlikkuses mitte nägema.
