reede, 29. oktoober 2010

Neljandat korda "Puhastust" vaatamas

Sain pileti kingiks oma tölkijalt ja kutsusin kaasa soomlannast töökaaslase, 50ndates naise. Temale oli etendus nii ränk vaadata et tundus et ta etendust suuremat ei nautinud. Vaheajal mainisin et minugi ema vanem vend suri metsavennana ja ilmselt igas eesti suguvösas on olnud möni metsavend. Vähemalt sai mu kaaslane aru miks mulle ei meeldi kui mind Soomes venelaseks peetakse.

Etenduses endas on siiski palju kihte. Maffiosod arutavad ka vene hinge. Kas sina siis ei taha oma kodumaa yle uhke olla, kysib 25 aastat KGBd teeninud maffioso. Ega eesti hingeelu ilma vene hinge suuruseta kujutada saa. Vähemasti "Puhastuses" käsiteldavate aastakymnete osalt. Sofi Oksanen kujutab ju maffioososidki haavatavate inimestena.

Ja osale eestlastest,Eesti Ekspressile sealhulgas, ikka ei meeldi Sofi Oksanen ja tema "Puhastus".

Tere talv!
Pimeduses unustame oma näo.
Nii on juhtunud eestlastele.
Önneks mitte köigile.