Eile juhtusin nägema huvitavat telesaadet teemal seksisöltuvus. Kena habras yle kolmekymnene, 2 korda lahutatud 3 lapse ema otsib abi oma probleemile. Tal diagnoositakse seksisöltuvus. Seks on talle kinnisidee. Ta kannatab selle söltuvuse all, mis ähvardab neelata normaalse elukäigu. Vestluses terapeudiga tulebki välja, et algus on nagu ikka lapsepölves. Isa ja ema lahutasid tytre olles 8aastane ja tydruk jäi isa juurde elama. Isal oli yle päeva eri intiimsöbranna. Porno vedeles lapsele kättesaadavalt. Isa ei teinud seda tahtlikult. Ta lihtsalt ei märganud tytre segadust. Lapsel tekkisid vastuolulised tunded. 17aastaselt otsustas ta syytuse kaotada vöhivöörale. Nii see läks. Abielud jooksid karile, sest ta ei suutnud luua tugevat suhet. Ta tundus tundelise inimesena,sugugi mitte hoorana. Terapeut oli väga huvitav, eriti pikkade juustega(kandadeni) naine. Abiotsiv naine aga isegi ei märganud tema juukseid, niivörd kinni oli ta oma sisemises hädas. Depressioonis inimene tihti ei märka ymbritsevat. Ta avanes terapeudile ja oli hetki, kus ta puhkes nutma. Tal oli sygav alaväärsuskompleks tegelikult. Teraapia oli väga huvitav:hobustega suhtlemine. Terapeut seisis körval ja tölgendas iga detaili hobusega suhtlemisel. Mingi sygav stress selles naises kindlasti vabanes, ta puhkes tihti nutma. Terapeudi nöuanne oli:1 aasta ilma seksita.
Minule see saade oli väga huvitav, aga ma juhtusin seda vaatama koos abikaasaga. Tema sai palju nalja teemal: sina paneksid mu haiglasse, sest tahan seksi vähemalt 2 korda nädalas ja kyll oleks tore selline seksisöltlane naine. Ha-ha-haaa. Mehed ei saa ikka naistest yldse aru.
