teisipäev, 11. september 2012
film
Antti Jokise Sofi Oksase romaani põhjal tehtud film "Puhastus" rebis ja
rõõmustas, raputas ja vabastas õuduses ja tões. Tõde on alati ilus, veri
ja vägivald mitte. Sõltub vaatajast, kas ta näeb pildi taha.
Eesti suguvõsa lugu poliitiliste pöörete keerises, julmas ja külmas söjas,
KGB-kultuuri jätkuvas haardes väljendub ekraanil tippnäitlejate (Liisi Tandefelt,Laura Birn,Krista Kosonen,Kristan Sarv,Amanda Pilke) meisterlikus
miimikas,suletud huulte värinas, ninasöörmete võbeluses,pilkudes,häältes,
kehakeeles. Keha peab kõik meeles, ka selle, mida vägisi unustada püütakse.
Peaaegu sõna-sõnalt sama dialoog mis toimus Aliide ja Zara vahel Ingeli nn.varguse teemal,on toimunud ka minu ja mu ema vahel, kui uurisin, miks vanaema vangistati. Ta oli varastanut vilja
oma/kolhoosi põllult. Vanaema olles vangis tegi ta vanim poeg ehk minu onu kes oli metsavendadega liitunut haarnangus enesetapu, sest tema ennast Siberisse saata lasta ei tahtnud.
Vanaemale teatati kohtulaua ees poja surmast. Vanaema valdav mõte seal kohtulaua ees poja surmateadet kuuldes oli et nende vene sigade ees tema ei nuta. Nuttis siis koduteel. Ja nuttis elu lõpuni.
20aastasena armusin eakaaslasesse. Suhe oli noor ja tuline, pimestavalt tormiline
ja seksuaalne. Möödus aastaid kuni taipasin et olen katsejänes: mees töötas KGBle ja minust püüdis minu teadmata voolida müügikölblikku prostituuti.
Mind "päästis" lolli mängimine.
Õnneks viisid töökohustused tüübi Eestist kaugele.
Usaldus inimsuhetes on siiski olnud mulle probleemiks.
Ma ei tea kes on need eestlased kes väidavad et Sofi Oksanen maalib Eestist
vale vöi liialdatud pildi. Kunstiline liialdus toob esile tõe. Nõuka oli õudne,
verine rezhiim, KGB valve ahistav, inimõigusi rikuti karistamatult, kuigi Brezhnev 1975ndal Helsingis lubas olla rikkumata, sovjetiseeritud inimesi manipuleeriti halastamatult. Sellest hoolimata säilitas eesti rahvas oma kultuuri ja saavutas uue vabaduse. Me ei andnud alla. Me saime oma saatuse tagasi. Me võime uhkusega näidata maailmale, millisest võitlusest oleme välja tulnud võitjatena. Tänu Sofi Oksasele
tõuseme maailma kaardile,meist hakatakse aru saama ja austama.Film raputas ja vabastas kaugeid valusaid blokeeringuid. Zara võitja-naeratus Koluvere teel puhastab
eesti rahva kannastuste tee.
tõuseme maailma kaardile,meist hakatakse aru saama ja austama.
raputas ja vabastas
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar