Lastest

Kahlil Gibran "Prohvet": Teie lapsed pole mitte teie lapsed. Nad on Elu enese igatsuse pojad ning tytred. Nad synnivad läbi teie, aga mitte teist, ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile. Sest nende hinged elunevad homse kojas, mida teie ei vöi kylastada isegi mitte oma unedes. Teie olete vibud, millelt teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse. KAS saab paremini väljendada töde lastest ja vanematest?