Nõuka ajal veetsid ju kõik noored mehed 2 aastat Venemaal armees. Nii ka minu vend läks peale keska lõpetamist sõjaväkke Novogorodskaja oblastisse. Uduselt mäletan rahvamassi ärasaatmisel.
Mu vend on nüüd 3 vahva poisi isa Kauksis Peipsi ääres ja töötab Soomes rekkajuhina. Oletan, et hilisemas elus ta enam luuletusi ei kirjutanud, kuigi, ei vöi ju teada.... Need luuletused on keska ja sõjaväe päevilt.
1,2,3,....
Olen vaba Suvi
Tunnetades maailma kõverust
astun Leian Sinu ja temagi
Õhk, päike ja vesi...
Cruzoelik minus laulab end vabaks
suvi sUVI SUVI SUVI
Kukkus, kukkus vahtraleht
surmavalt punakollaseks.
aga kasvab ju uus,
teine.
SOOVITE?
Ma noorelt vanaks sain
...kümme vaikselt kell kord lõi
Ma olin juba suitsumees
...kaksteist vaikselt kell kord lõi
Ma olin juba viina sees.
...viisteist vaikselt kell kord lõi
Ma olin juba naisemees
...kaheksateist vaikselt kell kord lõi
Ma olin juba vana mees.
Kuid elama peab veel,
sest noorelt vanaks sain.
ELU
välja
üles
alla
paremale
vasakule
titelapid
dzhiinid
ülikond
mulda
SÕDA
Tume kivi
Ons grafiit
või telliskivi?
Leinakivi
Ta seisab
seisab voos
Pisarad,
lilled,
erksalt tuhmid.
See oli sõda.
PUNAMÜTSIKE
"Kust oled selle mütsi saanud?"
hunt metsast välja astus,
hunt suur ja hirmus,saba vastu maad.
Punamütsike kelmikas...ei punastand.
Hunt vanaema ära sõi,
et mahuks Punamütsikesega koos ta voodi.
Hunt Punamütsikest nii armastas
Oh,Punamütsike...Just tubli mehe moodi.
Juba ammu vägistamisest andeks
antud pisarad on kuivand laugelt,
Punamütsike lihtsalt köhatas:
"Kust oled selle mütsi saand?!"
KOOLITEE
Sääl raudtee pääl
(tast üle tee viib kooli)
sõitis vana susla sääl
ja poiss see minema peab kooli.
On vast vana,õliplekid pääl,
vist viimne kogu raudtee pääl,
mõtles poiss ja seisis raudtee pääl.
TEADMINE
Ma tean, et mets sureb.
Sellepärast viskangi suitsukoni sinna.
Ma tean, et lind sureb.
Sellepärast lasengi seitse grammi ta kerre.
Ma tean, et maailm sureb.
Sellepärast mürgitangi ta surevat laipa.
Ärge mõistke mind hukka-
olen ju sama mis sinagi-inimene
Tappes linnu
päästsin looma,
tappes looma
päästsin linnu,
tappes inimese
lasin endale selga.
Aga elama peab.
Elu alus on toit.
Ärge mõistke mind hukka,
seset ma olen sama mis sinagi-
looduse kroon javeel enamgi-
INIMENE
----------------------------------------
tulles ei süüdanud kunagi tuld sa
minnes lahti jäi uks
sinu naerust ka kõige kalgimad tähed
jäid keeletuks
kui tahad siis lähed
minnes lahti jääb uks
tunnen koputust rinnal
läheks lahti uks
tühjusest uksel
ka kõige kalgimad tähed
jäid keeletuks
------------------------------
Kus oled Sa
mu nägematu armastus
miks tulles
kustutad Sa tuled
miks pimestab
Su olemus
Ma loodan et
Sa siiski tuled
-----------------------------------
Elust surmani on palju maad
Ei tea kui palju elatud sest saad
-------------------------------------
Koos kõndides
me teedel roosid maas
------------------------------------------
Ma laulaks Sulle armastuse laulu,
kuid olen tumm,mis seal parata.
Ma näha tahan armastuse laulu,
kuid pimeduses elan, olen mutt.
Ma laulsin kõrgelt:a-minooris.
--------------------------------------
Ma jäin surmale 5 kopikat võlgu.
Elu oli seda väärt.
Mässav monument - noorsugu.
Miks vanglaid pole monopolidele.
Raudruut on päikesest läbi.
-----------------------------------------
Molekulaarse füüsika tagumine osa
lendas mu peast läbi.
Kõik, mis ma mõtlesin
hapnikust, veest ja päikesest,
on häbi.
----------------------------------------
Marsil ei suitseta keegi.
Seal pole gaasimaske
lihtsalt.
kolmapäev, 30. juuli 2008
teisipäev, 29. juuli 2008
Pööninguleiud.
Olen ema juures puhkusepäevi veetmas ja leian ema kodust vanu röivaid ja raamatuid ja luuletusi, mis mulle kunagi tähendasid.
Näiteks, Küllike Pildeni (keskkoolikaaslane, hiljem TMkaaslane)luuletus
LOHUTUS
Ära nuta,
see pole nii valus,
et longu vöid lasta pea.
Isegi siis
kui enam ei talu
sirgu end hoidma pead.
See kes
sulle haiget tegi
paremaks sellest ei saa
Ole tugev
silmad tösta
jäta pisarad nutmata.
ja minu enda pyhendusega luuletus Estale.
Esta oli yks invaliid tydruk esimeselt kursuselt, kes samal aastal suri.
ja surm sai suuremaks
kui seda vajas elu
völgu jääda surmale on
elu suurim önn
ja kui ta vötnud armastava elu
seiskuv möte neil kes jäänud on
näitab lille kivi last ja rohtu
taevast asfaldit ja puud
hämmastunult otsid ihus ohtu
kas siis see vöib suur
püha elu määrab surma völaks
selles tundes löhkuda üks lelu
et mängimata armastada elu
see laul me viimane
kuid väga vaene and
See oli aastal 1980.
Luuletusi aastast 1984:
Vana,vaikiv ja varjuline,õites
hingab see linn.
Läbi roosa ja valge vine aias
õunapuu kõnetab mind,
mind kes ma talvest tulnud
lumelagedalt öömusta eest,
hangena unne surnud
jalad tuikamas teest.
Mind on mõtelda võtnud
selle kevade kaunis puu
ja kõik mis ta minust ütleb
läbib mu liha ja luu.
Viimaks kui õied on langend,
mu valedki varisend.
Väga aeglaselt eesriie langeb
ja ere mälestus ja hele lootus
ja kõigest hoolimata
võikalt puruks kukkund ootus
ja igavikulend mis sellest koorus
loorina nüüd katab selle loo.
Kesklinnas sai tehtud tiir,
ühtteist tarvilist korda aetud,
mõned teosed antud ja võetud -
kasuskaalal paar kriipsukest üle nulli.
Siis keset kõikuvat koridori
pikk ja harilik ängistav viiv,
kuni tagantkätt ukse sulen
ja, viimaks varju all, harjunud
mõttele tulen - ma pole siit.
Kuidas suhtuvad teineteisesse
inimese teod ja silmad,
teod ja saatus, silmad ja saatus?
Kuidas ristuvad sinus
aedniku harras hool
ja mänguri uljas julgus?
Kuidas tegu ja kahetsus,
kahetsus ja patt,
kahetsus ja lunastus?
Kuidas tahe ja rõõm,
väsimus ja jõud?
Kuidas põimuvad sinus
igipikk koduigatsus
ja kustumatult kutsuv kauguste tuul?
Kuidas suhtuvad
päike, punane pall taevaveerel ja
valgus, mis sinust päevaga läbi voolas?
Kuidas suhtuvad
sina ja aeg,
sina kui ise aeg
ja kõik need teised ajad,
loetud ja kuuldud,
väljastpoolt sisse võetud?
Kuidas suhtuvad sinus
vaikimine ja sõnad,
vabandused ja vabadus,
küsimised ja tõdemised?
Kuidas ristuvad sinus
valus uni su silmis
ja ärkveloleku sügav rahu
õnnistatud hetkel, mil tajud
enda korragaolemist ausas mullas
ja kergeis pilvis?
Kuidas suhtuvad see luuletus
ja need, mis ees?
On tulnud tund,see ainus,mil ma ütlen:
jaa, ma ütlen tuhat korda veel:
nii puhas armastus,nii ilus emakeel.
Need luuletused õhkavad Tartut ja noorust.
Ja veel selline noore inimese illusioon:
On midagi mis minus kannab püha
Sulle,kallis,kinnitan ma üha.
Pole vaja mõistatada, mis see, muidu väsid,
õige harva vihja, miks mu käsi
hoiad hellemini kas mu hinge
mahub haaramatus väljub sõnaringes
Iga päev ma tõesti pole ilus,
vahel päikest väldin, istun vilus,
vahel Sinu pluusiruutu triigin killu päikest
aga kõige enam hoian meie last
veel olematut väikeset
See luuletus on kirjutatud kindlasti enne lapsi, ehk 19 aastaselt, ei mäleta täpselt.
Ja luuletused aastavahetusest 1980/81
VASTUSED
1.
Kui palju sära on hetkes
Kui kõrgele ulatub lend
sinu hingel su mõttes
Mis rolliga ehid end
või jätad ehtimata
nii laval kui kohvipoes
selle järgi saad vastu
kiitust ja vahtimist
Oled kui lavale lastu
tõestamas enese tohtimist
2.
Puud on oiged helde taeva poole,
valust mustunud haralised
Vesi vuliseb uusaastaööl
kummaline kui kevadiselt
Ka mina sain lõpuks teada:
aeg on end sulgeda
kirikukõrguse laega
avama julgema
Ja luuletus keskkoolipäevilt:
Ratastel rööbastel
nii meie lähme
rööbastel ratastel
kõvad kui pähkel
Tuuled need mannetud
ammu ei kanna
rööpad ja rattad
vaid väljuvad randa
Kui üldse miski
siis ainult nemad
ratastel rööbastel
isad ja emad
kord nemad kohtusid
kokku said pered
läksid ja jagasid
leiba ja muret
Siis konstateeriti
nüüd tuleb minna
kõrgeks on kasvanud
närvide hinnad
Kolmandal ristteel
mindigi lahku
ei lapsed ilmavõet`
sellestki kohku
Ratastel rööbastel
julgesti edasi
polegi harjunud
paluma kedagi
Ainult üks igatsus
kurb nagu matus-
oma kord perele
toekamat katust
Huvitav küll, miks ma sellise luuletuse kirjutasin. Mu vanemad pole kunagi lahutanud.
Näiteks, Küllike Pildeni (keskkoolikaaslane, hiljem TMkaaslane)luuletus
LOHUTUS
Ära nuta,
see pole nii valus,
et longu vöid lasta pea.
Isegi siis
kui enam ei talu
sirgu end hoidma pead.
See kes
sulle haiget tegi
paremaks sellest ei saa
Ole tugev
silmad tösta
jäta pisarad nutmata.
ja minu enda pyhendusega luuletus Estale.
Esta oli yks invaliid tydruk esimeselt kursuselt, kes samal aastal suri.
ja surm sai suuremaks
kui seda vajas elu
völgu jääda surmale on
elu suurim önn
ja kui ta vötnud armastava elu
seiskuv möte neil kes jäänud on
näitab lille kivi last ja rohtu
taevast asfaldit ja puud
hämmastunult otsid ihus ohtu
kas siis see vöib suur
püha elu määrab surma völaks
selles tundes löhkuda üks lelu
et mängimata armastada elu
see laul me viimane
kuid väga vaene and
See oli aastal 1980.
Luuletusi aastast 1984:
Vana,vaikiv ja varjuline,õites
hingab see linn.
Läbi roosa ja valge vine aias
õunapuu kõnetab mind,
mind kes ma talvest tulnud
lumelagedalt öömusta eest,
hangena unne surnud
jalad tuikamas teest.
Mind on mõtelda võtnud
selle kevade kaunis puu
ja kõik mis ta minust ütleb
läbib mu liha ja luu.
Viimaks kui õied on langend,
mu valedki varisend.
Väga aeglaselt eesriie langeb
ja ere mälestus ja hele lootus
ja kõigest hoolimata
võikalt puruks kukkund ootus
ja igavikulend mis sellest koorus
loorina nüüd katab selle loo.
Kesklinnas sai tehtud tiir,
ühtteist tarvilist korda aetud,
mõned teosed antud ja võetud -
kasuskaalal paar kriipsukest üle nulli.
Siis keset kõikuvat koridori
pikk ja harilik ängistav viiv,
kuni tagantkätt ukse sulen
ja, viimaks varju all, harjunud
mõttele tulen - ma pole siit.
Kuidas suhtuvad teineteisesse
inimese teod ja silmad,
teod ja saatus, silmad ja saatus?
Kuidas ristuvad sinus
aedniku harras hool
ja mänguri uljas julgus?
Kuidas tegu ja kahetsus,
kahetsus ja patt,
kahetsus ja lunastus?
Kuidas tahe ja rõõm,
väsimus ja jõud?
Kuidas põimuvad sinus
igipikk koduigatsus
ja kustumatult kutsuv kauguste tuul?
Kuidas suhtuvad
päike, punane pall taevaveerel ja
valgus, mis sinust päevaga läbi voolas?
Kuidas suhtuvad
sina ja aeg,
sina kui ise aeg
ja kõik need teised ajad,
loetud ja kuuldud,
väljastpoolt sisse võetud?
Kuidas suhtuvad sinus
vaikimine ja sõnad,
vabandused ja vabadus,
küsimised ja tõdemised?
Kuidas ristuvad sinus
valus uni su silmis
ja ärkveloleku sügav rahu
õnnistatud hetkel, mil tajud
enda korragaolemist ausas mullas
ja kergeis pilvis?
Kuidas suhtuvad see luuletus
ja need, mis ees?
On tulnud tund,see ainus,mil ma ütlen:
jaa, ma ütlen tuhat korda veel:
nii puhas armastus,nii ilus emakeel.
Need luuletused õhkavad Tartut ja noorust.
Ja veel selline noore inimese illusioon:
On midagi mis minus kannab püha
Sulle,kallis,kinnitan ma üha.
Pole vaja mõistatada, mis see, muidu väsid,
õige harva vihja, miks mu käsi
hoiad hellemini kas mu hinge
mahub haaramatus väljub sõnaringes
Iga päev ma tõesti pole ilus,
vahel päikest väldin, istun vilus,
vahel Sinu pluusiruutu triigin killu päikest
aga kõige enam hoian meie last
veel olematut väikeset
See luuletus on kirjutatud kindlasti enne lapsi, ehk 19 aastaselt, ei mäleta täpselt.
Ja luuletused aastavahetusest 1980/81
VASTUSED
1.
Kui palju sära on hetkes
Kui kõrgele ulatub lend
sinu hingel su mõttes
Mis rolliga ehid end
või jätad ehtimata
nii laval kui kohvipoes
selle järgi saad vastu
kiitust ja vahtimist
Oled kui lavale lastu
tõestamas enese tohtimist
2.
Puud on oiged helde taeva poole,
valust mustunud haralised
Vesi vuliseb uusaastaööl
kummaline kui kevadiselt
Ka mina sain lõpuks teada:
aeg on end sulgeda
kirikukõrguse laega
avama julgema
Ja luuletus keskkoolipäevilt:
Ratastel rööbastel
nii meie lähme
rööbastel ratastel
kõvad kui pähkel
Tuuled need mannetud
ammu ei kanna
rööpad ja rattad
vaid väljuvad randa
Kui üldse miski
siis ainult nemad
ratastel rööbastel
isad ja emad
kord nemad kohtusid
kokku said pered
läksid ja jagasid
leiba ja muret
Siis konstateeriti
nüüd tuleb minna
kõrgeks on kasvanud
närvide hinnad
Kolmandal ristteel
mindigi lahku
ei lapsed ilmavõet`
sellestki kohku
Ratastel rööbastel
julgesti edasi
polegi harjunud
paluma kedagi
Ainult üks igatsus
kurb nagu matus-
oma kord perele
toekamat katust
Huvitav küll, miks ma sellise luuletuse kirjutasin. Mu vanemad pole kunagi lahutanud.
esmaspäev, 21. juuli 2008
Saatus
Täna on mu kauaoodatud puhkuse esimene päev ja taas mötlen ma saatusest. Sain magada kaua lustis, ei äratuskella voodist välja kamandamas, vaikus ja rahu, milline luksus! Rahu? Jah, rahu minus ikka veel pole. Tulevik terendab kysimärgina, ikka veel.
Mediteerisin ja lendasingi (yogic flying) täna hommikul yle pika aja. Sirvisin veidi söbranna Kai tölgitud Kiara Windrideri raamatut valgustatusest. Kas olen ma valgusaastate kaugusel Valgusest vöi olen ehk juba ise Valgus? Sedagi ei tea.
Paide Anna järgi on meil köigil oma Saatuse Raamat. Vahel on inimene Saatuse n.ö. ära pahandanud ja siis antakse talle tyhi lehekylg: säh, kirjuta ise, kui nii tark oled, et pole ettekirjutatuga rahul! Kas oskadki midagi möistlikku välja mötelda?
Kas olen mina nyyd sellises seisus?
Pole mu elus olnud lihtsat ja selget joont. Otsin ja otsin. Ja kratsin pead. Ehk on Valgus seal sees?
Ja mees, kas ta ongi minu mees? Kas minu mees on ikka minu mees? Saatuse Raamat, mida ytled?
Teen mehele teed, meega.
Ja olen Teel.
Mediteerisin ja lendasingi (yogic flying) täna hommikul yle pika aja. Sirvisin veidi söbranna Kai tölgitud Kiara Windrideri raamatut valgustatusest. Kas olen ma valgusaastate kaugusel Valgusest vöi olen ehk juba ise Valgus? Sedagi ei tea.
Paide Anna järgi on meil köigil oma Saatuse Raamat. Vahel on inimene Saatuse n.ö. ära pahandanud ja siis antakse talle tyhi lehekylg: säh, kirjuta ise, kui nii tark oled, et pole ettekirjutatuga rahul! Kas oskadki midagi möistlikku välja mötelda?
Kas olen mina nyyd sellises seisus?
Pole mu elus olnud lihtsat ja selget joont. Otsin ja otsin. Ja kratsin pead. Ehk on Valgus seal sees?
Ja mees, kas ta ongi minu mees? Kas minu mees on ikka minu mees? Saatuse Raamat, mida ytled?
Teen mehele teed, meega.
Ja olen Teel.
kolmapäev, 9. juuli 2008
Most people
in the world are Yellow, Black, Brown, Poor, Female,Non-Christian and do not speak english. (Audre Lorde)
Ja kogu lääne filosoofiline möte on valdavalt valgenahalise heteroseksuaalse mehe möte. Tema sai oma hääle kölama, kuid ta pole kaugeltki ainus maailmas.
Ja naine on oma olemuselt tumm, eriti lastkandev naine.(Julia Kristeva) Kui naine hakkab rääkima, on ta juba feminist.
Ja emadus sisaldab endast hyljatavat. Laps peab ema hylgama saades/saamaks iseseisvaks. See on raske. Isa saab aidata. Printsiipidest muidugi on kysimus.
Eeva Kilpi 70ndail ilmunud erootiline romaan Tamara. Tamara on paarikymne aastane seksuaalselt aktiivne naine, kes elab omalaadset kooselu alakehast halvatud jalutu invaliidiga. Kooselu leppeks on, et Tamara jutustab oma seksuaalkogemustest mehele, kes ei ole seksuaalselt aktiivne, sellele invaliidile intellektuaalile. Tamara on nagu psyhhoterapeut, ta annab seksiteenust inimlikust kaastundest, et möni yksildane neurootik ennast yksindusest oksa ei tömbaks. Invaliid naudib seksuaalelu Tamara jutustuste läbi ja esindab ise Tamarale jätkuvust, turvatunnet, hoolivust. Tamara otsib normaalset meest, aga otsingud jooksevad liiva... Mitte kordagi ei ole selles raamatus juttu rahast. Tamara ei vöta raha. Ja endise NL maades on enamasti raha see hoob mis paneb prostitueerima. Need on täiesti vastandlikud käsitlused seksist ja seksitöötegijatest.
Tegelikult ei ole olemas sellist olukorda, kus näiteks kellegi elu päästmiseks(operatsiooni eest maksmine vms) keegi prostitueerib. Selline variant on tugevasti esil inimeste peas, tegelikkuses sellist pole. Tegelikult viib prostitutsioonini ikkagi madal enesehinnang ja meeste vöimuiha.
Ja kogu lääne filosoofiline möte on valdavalt valgenahalise heteroseksuaalse mehe möte. Tema sai oma hääle kölama, kuid ta pole kaugeltki ainus maailmas.
Ja naine on oma olemuselt tumm, eriti lastkandev naine.(Julia Kristeva) Kui naine hakkab rääkima, on ta juba feminist.
Ja emadus sisaldab endast hyljatavat. Laps peab ema hylgama saades/saamaks iseseisvaks. See on raske. Isa saab aidata. Printsiipidest muidugi on kysimus.
Eeva Kilpi 70ndail ilmunud erootiline romaan Tamara. Tamara on paarikymne aastane seksuaalselt aktiivne naine, kes elab omalaadset kooselu alakehast halvatud jalutu invaliidiga. Kooselu leppeks on, et Tamara jutustab oma seksuaalkogemustest mehele, kes ei ole seksuaalselt aktiivne, sellele invaliidile intellektuaalile. Tamara on nagu psyhhoterapeut, ta annab seksiteenust inimlikust kaastundest, et möni yksildane neurootik ennast yksindusest oksa ei tömbaks. Invaliid naudib seksuaalelu Tamara jutustuste läbi ja esindab ise Tamarale jätkuvust, turvatunnet, hoolivust. Tamara otsib normaalset meest, aga otsingud jooksevad liiva... Mitte kordagi ei ole selles raamatus juttu rahast. Tamara ei vöta raha. Ja endise NL maades on enamasti raha see hoob mis paneb prostitueerima. Need on täiesti vastandlikud käsitlused seksist ja seksitöötegijatest.
Tegelikult ei ole olemas sellist olukorda, kus näiteks kellegi elu päästmiseks(operatsiooni eest maksmine vms) keegi prostitueerib. Selline variant on tugevasti esil inimeste peas, tegelikkuses sellist pole. Tegelikult viib prostitutsioonini ikkagi madal enesehinnang ja meeste vöimuiha.
esmaspäev, 7. juuli 2008
3 tähte ja hing
Märkimisväärne, et Venemaa suhtes määrab naabrus paljutki: yhegi soome poliitiku suust vaevalt nii radikaalset hinnangut härra Putini kohta kuuleks kui ookeani tagant. Nimelt väitnud Hillary Clinton, et Putinil puudub hing ja senaator John McCain näeb Putini silmades vaid 3 tähte :K,G ja B. Ja eestlane, kellele geograafiline ja ajalooline asend on andnud liha ja vere kaudu tunda neid kolme tähte, ei saa arusaadaval pöhjusel ikka veel suud lahti teha, sest paljas fakti esiletoomine oleks tölgendatav fashismina.
Juhtusin tööl olles poole silmaga vaatama saadet Venemaast. Seal on rajatud Venemaa lähiajalugu öpetav öppeasutus, vist oli Peterburis. Lektor rääkis Putini rollist. Ja röhutas just seda, et Putin andis eneseväärikuse tagasi NL lagunemise järel segadusse sattunud KGB meestele. Oma körvaga kuulsin. Siit tugevneb tunne, et KGB oli enam kui luureteenistus, mingi kummaline värdjas, humanitaarloogikaga mitte käsitletav seisus ja elulaad, kus puudus hing.
Juhtusin tööl olles poole silmaga vaatama saadet Venemaast. Seal on rajatud Venemaa lähiajalugu öpetav öppeasutus, vist oli Peterburis. Lektor rääkis Putini rollist. Ja röhutas just seda, et Putin andis eneseväärikuse tagasi NL lagunemise järel segadusse sattunud KGB meestele. Oma körvaga kuulsin. Siit tugevneb tunne, et KGB oli enam kui luureteenistus, mingi kummaline värdjas, humanitaarloogikaga mitte käsitletav seisus ja elulaad, kus puudus hing.
neljapäev, 3. juuli 2008
Kohtumine
Viimasel ajal näeb soome teles tihti eesti ajalugu käsitlevaid saateid. Mind vapustas dokument, kus rääkis Ylo Jögi. Tema ja Toomas Hellat ja Leo Talgre olid soomlase Aulio juhitud "Haukka" ryhma liikmed. Punaarmee tulles Eestisse saatsid nad oma pered ja kallimad laevaga Rootsi ja jäid ise maha teenistuskohust täitma. Soomlane Aulio, ylemus, jättis mehed hätta, laeva ei tulnud, ja mehed arreteeriti. Leo sai surma, Toomas läks kaastööle KGBga ja Ylo saadeti Siberisse, 25 pluss 5. 70ndatel naases kodumaale. Toomas teenis KGBd hotelli portjeena. Seda, kuidas Ylo Jögi rääkis, oli vapustav kuulata. Esiteks, ta ytles välja, et Aulio oli siga jättes alluvad hätta. Ei vöinud siis paati järele saata! Teiseks, see, kuidas ta Siberist tulles kohtus Toomaga linnas ja mölemad tegid näo, et ei tunne teineteist. Vöis see alles olla kohtumine!Hetk täis elektrit, sönadeta söda. Aga... Tooma matusele Ylo siiski läks. Olid nad ju kunagi olnud söbrad.
On ju selge ka Tooma seisukoht:kaastöö vöi surm. Sulev Kallas valis viimase. Igayks teeb oma valikud.
Ylo Jögi isikus töusis eesti mees minu silmis.
On ju selge ka Tooma seisukoht:kaastöö vöi surm. Sulev Kallas valis viimase. Igayks teeb oma valikud.
Ylo Jögi isikus töusis eesti mees minu silmis.
Tellimine:
Postitused (Atom)