kolmapäev, 30. aprill 2008

Emmanuelle

Emmanuelle'i (moelooja Just Jaeckini film Emmanuelle Arsani romaani pöhjal)tunnuslaulu video link.

Selles 1974 aastal valminud erootilises prantsuse sarjafilmis mängis peaosa 28.septembril 1952 syndinud hollandlanna Sylvia Kristel. Sihvakas brunett poisipeaga lapselik-siira ilmega kaunitar alustas modellina 1973 aastal, kui ta vöitis Miss TV Europa vöistluse. Emmanuelleks valiti ta sadade kandidaatide hulgast, kui tal polnud nime ega kogemust filmimaailmas, ainult fotogeenilise ja sobiva välimuse pöhjal.
Sylvia vanemad olid hotelliomanikud ja Sylvia koges seksuaalset ärakasutamist vanema hotellikylastaja poolt 9 aasta vanuselt. 14 aastaselt koges ta valusalt vanemate lahutust: isa jättis pere teise naise pärast. Sylvial on noorem öde Marianne. Ta räägib vabalt 5 keelt:hollandi, prantsuse, inglise, saksa ja itaalia.
WET STARiks tembeldatud näitlejanna jätab intervjuudes introvertse ja aruka naise mulje. Ta ytles, et "raskemate" seksistseenide filmimisel pisteti talle marihuaanatobi sörmede vahele ilma et ise oleks teadnud mida tömbab vöi selleks loa andnud.Ta klassitsifeerib neljakäpuli yhteasendit meeste vöimunäitamise vajaduseks.
Sylvia tahtis ja ka sai tösisemaid rolle klassikast nagu "Leedy Chatterley armuke",aga siiski tundub, et masinavärk määras tema vöimalused teatud suunas. Hollywoodis kukkus ta täiesti läbi, sest tema introvertne iseloom ei sobinud ameeriklaste ekstravertse olemusega. Ta kannatas depressiooni all. Mulle jäi mulje, et ka rahaliselt kasutasid produtsendid teda ära, nii et Sylvia naases Hollandisse vaese ja purustatuna. Seda pean veel uurima, täpselt ei tea, aga selline mulje jäi mulle intervjuust. Ta ytles:Hollandis saab elada ka vaesena. Yldse jääb mulje, et ta on kuidagi pettunud. Tal on poeg Arthur. Pyyan temast rohkem välja uurida.
Ise nägin filmi 80ndate keskpaiku, kui seda näidati Soome TVs. Istusime punt Tallina kunstnikke ja intellektuaale Tönis Vindi korteris. Tönis kinnitas tähelepanu filmi kaunile värvigammale.
Kui öhtul Tönise poolt koju läksin, kuulsin hyydeid: Emmanuelle!
Kogu Tallinn vaatas seda filmi.

esmaspäev, 28. aprill 2008

Ylikool nyyd ka lastele.

Turu Ylikool avas loengusarja lastele. Ja istuvadki 5-8 aastased avaras auditooriumis professorihärra pajatusi kuulamas, uudistest nägin. Emasid-isasid loengusaali ei lasta, neile on kohvipaus korraldatud. Loengute teemad olid umbes sellised nagu "Kas Marsil on elu?" ja "Bakterid". Tösised teaduslikud loengud. Seda ei tea, palju selline väike yliöpilane vanematele ka maksma läheb. Idee on aga töesti hea. On ju lapsi, kes on väga teadmishimulised. Inimesed on lapsest peale kas akadeemilisemad vöi tegutsejamad. Tartu Ylikool vöiks Turust malli vötta.

Vene meedia ja soome koolipoiss

Kellele kuulub Põhjanaba? Meie kõikide Põhjanaba?
Vene allveelaevameeskond on saanud ülesandeks "välja uurida", et Põhjanaba kuulub Venemaale (on osa Euraasia mandrit). Koos sealse rikkaliku õli- ja gaasivaramuga. Vene telekanal RTR saatis Reutersile "uudisfoto" oma saavutustest uuringuretkel. Reutersilt rändas foto Soome Ilta Sanomatesse. 14 aastane Waltteri Seretin luges lehte ja tundis oma imestuseks ära Titanicu filmist pärit pildi kahest laevavrakki otsivast allveelaevast. Ta helistas Ilta Sanomate toimetusse ja kysis, kas vale pilt on kogemata lehte sattunud. Ilta Sanomate toimetuses hakati lugu selgitama ja tuligi venelaste vale välja! Kemilt pärit koolipoiss sai Rootsi Bonnier-kirjastuselt suure ajakirjandusauhinna osutatud meedia "lugemisoskuse" eest.
Eesti vanasõna lyhikeste jalgadega valest leidis jälle kinnistust.

pühapäev, 20. aprill 2008

Avalik kiri Tartu supilinlastele.

Kallid kaassuplased!

Meie, eestlased, elame köik yhes supis ja nyyd veel ka suures EU supis. Meil on yhine minevik ja olevik ja kultuur. Supilinn on teatavasti kultuurne paik. Sellepärast palun ja anun teid, kallid supilinlased, ÄRGE VISAKE PRYGI MARJA 32 KRUNDILE, SEST SEE EI OLE PRYGIMÄGI, SEE ON ERAOMAND. Aasta 2002 kevadel leidis aset kahetsusväärne tulekahju Marja 32 miljööväärtuslikus puumajas. Arusaamatul pöhjusel puudub sellest tulekahjust märge Tartu politseis. Minu tollaste yyriliste kindlustusväljamakse määruselt lugesin välja absoluutselt absurdse lause: TULEKAHJU PÖHJUST EI UURITA, KUNA TEGEMIST ON ASOTSIAALIDE LINNAOSAGA .See on lause, mida siiamaani ei suuda ära seedida. Kas Eestis on olemas erilisi asotsiaalidele möeldud linnaosi? Kas miljööväärtuslik Supilinn on asotsiaalide linnaosa? Kes ametnik kyll nii ”geniaalse” lause suutis kirja panna?! Seda ei saa kahjuks kunagi teada. Vöi….ehk saan teada?
Marja 32 oli koduks mitmele perele. Praegu on krundil 4 omanikku, kes vastutavad krundi puhtuse eest. Seega, kallis supilinlane, ÄRA OLE SIGA, OLE SÖBER, ÄRA VISKA PRYGI PÖLENUD MAJA ÖUELE. Tulekahjus kodu kaotanud inimestel on selletagi raske. Ja samale paigale, mida sina pead prygimäeks, töuseb kunagi tulevikus tuhast taas kellegi kodu.
Vöta minugi eest Supilinna päevadel väike vein …. ja hangi endale oma prygikast.
Ilusat kevadet
Renna

reede, 11. aprill 2008

Kolmeseks sai täna see meie abielu-

laps alles. Ei vöi teada, mis vöi kes temast saab. Renna plus Bahadin vördub syrrrrr. Eestlane ja kurd siin Soomes - paras kompott ikka, ida ja lääs, pöhi ja löuna.Keeli on kasutusel kolm omavahel: soome, vene, inglise,taustaks kurdi, araabia, keeled, mida ta oma söprade ja sugulastega mobiilis ja skypes räägib, ja eesti keel, mida meie, mina ja lapsed, omavahel räägime.Nagu Paabeli torn.Keeled keelteks, aga kas me saame teineteisest yldse aru? Ei ja jaa. Ei saa mina aru, mida ja miks ta teeb ja tegemata jätab, ja tema poolt vöin mina ka veidralt paista. Aga mis seal ikka parata - oleme koos. Seni.

neljapäev, 3. aprill 2008

Määriv ja määrav meedia

Soome meedia kömab välisminister Ilkka Kanerva poliitilise karjääri kurvast kukerpallist:ei tahaks ytelda, et löpust. Vöib ju 60 aastane välisminister jätkata riigikogulasena, nagu ta isegi ytleb: jätkään eteenpäin, aga siiski, uskumatu lugu: Hymy-lehti määras ministri saatuse. Millise meetodiga Hymy-lehti Kanerva tekstarid erootikatantsijatar Johanna Tukiaiselt kätte sai? Kas Johanna krokodillipisarad olid siirad? Johanna kahetsenud tekstarite andmist juba järgmisel päeval ja pyydis isegi kohtu kaudu nende avaldamist takistada.Edutult. Kas Hymy-lehti kaalus ka vöimalust neid mitte avaldada?
Meedia meetodid ja möjuvöim hakkab õõva tekitama. Mitte et ma avaliku elu tegelaste moraalset palet tähtsaks ei peaks, vastupidi, olen veendunud, et see on tähtis. Aga tekstarid on isiklikud asjad. Mingi privaatsus peaks ikka julkistel ka olema. Ja Kanerva oli hea välisministrina. Soome rahvas jaguneb kahte: osa leiavad, et juhtunu osutab demokraatia edenemist, teised, et poliitiku töö ja eraelu vöiks ikka lahus hoida. Kanerva sai palju kaastunde- ja tänusönumeid. Kanerva pidas Turu kirikus köne. Kanerva kahetses pattu, palus avalikult vabandust... Ja siiski, draamat kroonis vallandamine.
Printsess Diana surma analyysivas dokumentaalfilmis kuulsin pressiesindajaid ytlemas: kas tapsime lehma keda lypsime?
Kas ei köla öõvastavalt?
Meediast hakkab kujunema iseenda vaenlane: temas hakatakse nägema vaenlast.