Juba mitu kuud varem oli välja kuulutatud, et Sofi Oksanen tuleb 3nda detsembri öhtul Lahti raamatukokku lugejatega kohtuma.Ootasin seda päeva innuga. Hommikukohvi körvale lehte lugedes tuli pettumus:Sofi ei pääsegi Lahtisse. Järgmine päev töi uue yllatuse:Sofi saigi Finlandia auhinna! Röömustasin nagu oleksin ise auhinna saanud. Kirjutasin kommentaarigi Helsingin Sanomatesse. Kommentaare oli igasuguseid. Ka selliseid,et jälle yks friik vähemuslane näppas auhinna pärissoomlaselt jne.
Täna lugesin, et Sofit ei lasta isegi Venemaale luuleöhtule.
Miks ikkagi just töde tekitab hirmsasti mässu ja segadust?
Sofil oligi yks sugulane prototyybina, kes pärast ylekuulamist nöukogude vöimu poolt ei rääkinud elu löpuni muud kui:jaa-jaa. Ta ei jäänud fysioloogiliselt tummaks, ta jäi psyhholoogiliselt tummaks. Midagi sarnast on kaudselt juhtunud kogu eesti rahvaga. Me ei julge enam rääkida, sest see on liiga valus. Kui hakkad midagi valusat meenutama, vöid nutma hakata. Ja siis on piinlik. Ja sellepärast eestlane ei räägi. Aga muu maailm ei tea ju, kui meie ise ei räägi.
Kallid rahvuskaaslased! Rääkige mulle. Mina kuulan.
Aga keegi ei räägi. Mingit KGBd polnud yldse olemas. Mitte kedagi ei sunnitud kaastööle. Mitte kellelgi ei olnud "käsi sees". Mitte keegi ei olnud osaline.
Mitte keegi ei maitsnud magusat elu pealekaebamise palgana.
Me ei olnud yldse vangis. Vöi maksis 70 kopikat ja seda polnud vaja kokku hoida. Me ei olnud vaesed. Me ei olnud rikkad. Me olime mittekeegid.
Ja nyyd tuleb Sofi ja ytleb, et me elasime läbi hirmsa vägivalla. Meie? Meid alandati ja me ise ei jaksa sellest isegi aru saada enam.
pühapäev, 7. detsember 2008
neljapäev, 2. oktoober 2008
Niina-Matilda Juhola
Jah, nii see on: televisioon on nii meie söber kui vaenlane. Varastab aega ja teovöimet, aga vahel kingib ka pärleid. Täna tuligi ekraani kaudu minu maailma Niina-Matilda Juhola, noor kaunis naine, nägija-juhendaja. Tema näeb ingleid ja vaimseid öpetajaid, neid, kes meid vaimumaailmast juhivad. Ta ytles, et need n.ö. giidid, kes meil köigil on olemas, on talle lähedasemad kui inglid. Tema juurde tuligi siis yks noor naine n.ö. kliendina. Niina kysis viisakalt:kas ma vöin siseneda su eelmistesse eludesse. See meeldis mulle eriti. Saanud loa, nimetas ta Egiptust. Tolle naise giid on eriti erootiline. Mis tähendab, et meessuhted ei önnestu kui seks ei klapi. Ka eelmistes eludes leidus palju erootikat(nii mehena kui naisena). See ei tähenda, et selles elus vöiks vöi peaks ohjeldamatult seksima, aga erootilist poolt ei tohi ka maha suruda, sest just see viib kokku öigete inimestega(seda naist). Siis Niina mainis:loodan, et su mees ei kuule. Ja naine vastas:mu mees ei oska soome keelt, välismaalane. Tolle erootilise naise tuppa tulles tuli kaasa palju ingleid.
Teiseks juhatas Niina yht meest, kellele ennustas yksildase hundi teed. "Ära karda, see tee on önnistatud," rahustas ta meest. Too mees oli olnud indiaanlane ja hoidnud käes kellegi lapse sydant.
Mäletan, et kord nägi mu söbranna minu inglit. Mul oli nii kahju, et tema nägi ja mina ise ei näinud. Siiski on mul kujutlus oma inglist: tal on hiilgavad silmad, mis vöitlevad töe eest, ja säravad tumepruunid lokkis juuksed, ja ilusad kleidid-ryyd.
Jah, miks olen ma eksinud eksleja selles elus? Miks puudub rahu ja veendumus oma teest? Oh Öpetaja, miks sa ei juhata mind?
Vöi juhatad siiski?
Teiseks juhatas Niina yht meest, kellele ennustas yksildase hundi teed. "Ära karda, see tee on önnistatud," rahustas ta meest. Too mees oli olnud indiaanlane ja hoidnud käes kellegi lapse sydant.
Mäletan, et kord nägi mu söbranna minu inglit. Mul oli nii kahju, et tema nägi ja mina ise ei näinud. Siiski on mul kujutlus oma inglist: tal on hiilgavad silmad, mis vöitlevad töe eest, ja säravad tumepruunid lokkis juuksed, ja ilusad kleidid-ryyd.
Jah, miks olen ma eksinud eksleja selles elus? Miks puudub rahu ja veendumus oma teest? Oh Öpetaja, miks sa ei juhata mind?
Vöi juhatad siiski?
pühapäev, 21. september 2008
Päikseline sygispäev
on öhtusse jöudnud. Oravad jooksevad piki männityvesid ja pika rohelise sabaga lind tatsab pargitud autode vahel. Yks "komm" on veel saada: öhtul on saade kus Solzhenitsön räägib oma elust.
Paar päeva tagasi vaatasin TVdokumenti Anna Politkovskajast.Söna vötsid Anna poeg ja tytar ja lahutatud mees, Anna ise, Anna öde(elab Londonis,miljonäriga abielus), n.ö.vöitluskaaslased ja leinajad. Tähistatigi vist aasta möödumist Anna hukkumisest selles dokumendis. Poeg ja tytar ytlesid alati möistnud olevat ema, tema tööle pyhendumist ja kangekaelset vöitlust. Abikaasa nii toetav polnud. Lahutuski tuli sellest, et alati kui mees töölt koju tulles leidis naise syvenenult töötamas, tuli tal tahtmine minna lähibaari paarile öllele ja nii algas abielu alamägi. Poeg ytles, et teda ei huvita, kes tappis, vaid kes andis käsu. 4 kuud pärast Anna surma syndis talle lapselaps, kes sai nimeks Anna Viktooria.
Anna rääkis, et teda oli kord juba arreteeritud ja ähvardatud köige jöhkramal stalinistlikul viisil tappa, aga siis päästis ime, juhuslik pealtnägija. Kord oli ta saanud myrgituse, mida raviti Moskva ameerika hospitalis, ja sealsed arstid nimetasid myrki tundmatuks.Ta ytles, et vana uskumuse järgi ta ei taha hunti nimetada ja sellega halvimat justkui esile kutsuda. Halvim siiski juhtus. Anna kolis pärast lahutust teise korterisse ja see oli mörvaril teada. Välja uuritud, planeeritud mörv.
Anna ei tahtnud kolida välismaale, kuigi tal olid selleks köik vöimalused ja ka kuhjaga pöhjust. Tema tahtis inimesi aidata.
Minu tytar Anni käis Soomes tööl olevate eesti ehitustöölistega tantsimas. Kui mina tema vanusena vöi pisut vanemana tantsisin Eestis tööl olevate soomlastest ehitustöölistega, viidi mind Pagari tänavale ylekuulamisele. Ma ei unusta kunagi blondi vene rahvusest noore mehe häält ja siniseid silmi, kes mind yle kuulas. Ma ei saanud isegi aru, mida ta rääkis, see oli nagu koer oleks haukunud minu peale.Ma ei unusta ka teist nöukogude miilitsatöötajat, kes mind Balti jaamast, kus öösel rongi ootasin, jaoskonda viis ja siis seksuaalsuhet pyydis algatada. Mina oma naiivsuses arvasin, et ta tahab mind kaitsta joodikute eest. Miks ma ei jaksanud tema peale kaebust kirjutada? Ei jaksanud siis.
Nyyd elan ex-sovjetina läänes. Töö juures on vahel mainitud, et see paistab minust välja, et olen NLst:formaalsustes olen pedantne jms. Eks me köik ole oma lapsepölvest pärit. Kaks esseed on mul kirjutamata:dissidendina Nöukogude Eestis ja ex-sovjetina läänes.
See oli nii liigutav, et mu 9 aastane koolilaps yhel hommikul veel laps oli:ytles-homme tegin...
Kas temal on parem lapsepölv?
Paar päeva tagasi vaatasin TVdokumenti Anna Politkovskajast.Söna vötsid Anna poeg ja tytar ja lahutatud mees, Anna ise, Anna öde(elab Londonis,miljonäriga abielus), n.ö.vöitluskaaslased ja leinajad. Tähistatigi vist aasta möödumist Anna hukkumisest selles dokumendis. Poeg ja tytar ytlesid alati möistnud olevat ema, tema tööle pyhendumist ja kangekaelset vöitlust. Abikaasa nii toetav polnud. Lahutuski tuli sellest, et alati kui mees töölt koju tulles leidis naise syvenenult töötamas, tuli tal tahtmine minna lähibaari paarile öllele ja nii algas abielu alamägi. Poeg ytles, et teda ei huvita, kes tappis, vaid kes andis käsu. 4 kuud pärast Anna surma syndis talle lapselaps, kes sai nimeks Anna Viktooria.
Anna rääkis, et teda oli kord juba arreteeritud ja ähvardatud köige jöhkramal stalinistlikul viisil tappa, aga siis päästis ime, juhuslik pealtnägija. Kord oli ta saanud myrgituse, mida raviti Moskva ameerika hospitalis, ja sealsed arstid nimetasid myrki tundmatuks.Ta ytles, et vana uskumuse järgi ta ei taha hunti nimetada ja sellega halvimat justkui esile kutsuda. Halvim siiski juhtus. Anna kolis pärast lahutust teise korterisse ja see oli mörvaril teada. Välja uuritud, planeeritud mörv.
Anna ei tahtnud kolida välismaale, kuigi tal olid selleks köik vöimalused ja ka kuhjaga pöhjust. Tema tahtis inimesi aidata.
Minu tytar Anni käis Soomes tööl olevate eesti ehitustöölistega tantsimas. Kui mina tema vanusena vöi pisut vanemana tantsisin Eestis tööl olevate soomlastest ehitustöölistega, viidi mind Pagari tänavale ylekuulamisele. Ma ei unusta kunagi blondi vene rahvusest noore mehe häält ja siniseid silmi, kes mind yle kuulas. Ma ei saanud isegi aru, mida ta rääkis, see oli nagu koer oleks haukunud minu peale.Ma ei unusta ka teist nöukogude miilitsatöötajat, kes mind Balti jaamast, kus öösel rongi ootasin, jaoskonda viis ja siis seksuaalsuhet pyydis algatada. Mina oma naiivsuses arvasin, et ta tahab mind kaitsta joodikute eest. Miks ma ei jaksanud tema peale kaebust kirjutada? Ei jaksanud siis.
Nyyd elan ex-sovjetina läänes. Töö juures on vahel mainitud, et see paistab minust välja, et olen NLst:formaalsustes olen pedantne jms. Eks me köik ole oma lapsepölvest pärit. Kaks esseed on mul kirjutamata:dissidendina Nöukogude Eestis ja ex-sovjetina läänes.
See oli nii liigutav, et mu 9 aastane koolilaps yhel hommikul veel laps oli:ytles-homme tegin...
Kas temal on parem lapsepölv?
kolmapäev, 10. september 2008
Previous lifes and cosmic conciousness
Previous lifes are specially delicate subject. At first, because every experience in this field is absolutely individual. Nobody cannot value your memories. Secondly: memories cant be checked, mostly. (only in some rare cases two persons have find out that they have same memories). Thirdly: there is absolutely nothing to do with past, immediately past is connected with present and future. Someway all talk about previous lifes is bullshit. And most important thing: in most cases you will make yourself full discussing thats a crazy subject and you will get only compassion as psyciatrically sick person.
In the same time openness to this subject is also increased: use Google search engine and write to the empty field: Reincarnation, and you will find a lot....
There are different groups of people who are finding an idea of eternal soul travelling from body to body from life to life funny comforting and almost possible. Kids are soooo wise, where is their mental wisdom from? And people ARE in different mental level: one is adult and wise even in childhood and an other is even in old age childish in mind – he/she doesnt see life from wider point of wiev , he/she wants things and is capricious like a kid. One wants ”this red umbrella” and an other wants to reach truth and all truth and in this life? I am meaning wisdom, what is not in direct relation with educationlevel or amount of knowledges, I mean mental maturity. Some fructs are matury and some are raw – same way persons are in different levels of maturity. How this will be explained if there is not shacle of lifes?
And what is the reason that some persons living with clear memories not from this life and others dont have this kind of experiences?
And why is this wrong if somebody feel these stange memories important? Is it important to remember previous lifes? Is there any difference some was a king or artist, famous or not famous, did good or bad things? How past time influence to this moment?
Do the departed in the Heaven/Hell like us to remember there as our previous lifes?
I have been thought this thing from many aspects. Memory, what is this? Zhese curious pictures and dreams from far times, what is this? As a kid I saw aften a dream where I was reading a book written by me hundres of years ago.
I have been working for a years with dement persons in Elderly Hause.They dont know who they are and where they are. This experience is very much giving. Arent we looked from the cosmos as they: dont remembering stupid things we have done in previous lifes?
And same time: if you are got lost in tangle of previous paths you cant live this moment completely. Your energy will stream to the past and for creating this moment completely you just dont have energy. This is because I think:You can browse past times sometimes as you are looking your fotoes, but noone is looking fotoes every day...
In Maharishi Open University I have been teached that human conciousness have 7 levels: sleep, dream, waking, trancendental- , cosmic- , god- and unitconciousness.Cosmic conciousness is characterized as unbounded. Cosmic conciousness cross the time and space. If person is reached the cosmic level of conciousness and in the moment of death he is in this level person have not to be reborned again(only he/she can reborn in free will as enbodyment of compassion or so called boddhisatwa in sanscrit language to help living beings). If some is unbounded, where can he go, if he is everywhere and eternal?
If persons conciousness is not developed so far or, it is better ti say: he/she is not cleaned his conciousness from dirt, he/she must travel from life to life. Ancient vedas (indian holy texts) have saying: from purity comes success. Conciousness have to be cleaned as computers memory. Conciousness will cleaned through trancendation. You can learn the holy and practical ability of trancending by learning meditation.
In the same time openness to this subject is also increased: use Google search engine and write to the empty field: Reincarnation, and you will find a lot....
There are different groups of people who are finding an idea of eternal soul travelling from body to body from life to life funny comforting and almost possible. Kids are soooo wise, where is their mental wisdom from? And people ARE in different mental level: one is adult and wise even in childhood and an other is even in old age childish in mind – he/she doesnt see life from wider point of wiev , he/she wants things and is capricious like a kid. One wants ”this red umbrella” and an other wants to reach truth and all truth and in this life? I am meaning wisdom, what is not in direct relation with educationlevel or amount of knowledges, I mean mental maturity. Some fructs are matury and some are raw – same way persons are in different levels of maturity. How this will be explained if there is not shacle of lifes?
And what is the reason that some persons living with clear memories not from this life and others dont have this kind of experiences?
And why is this wrong if somebody feel these stange memories important? Is it important to remember previous lifes? Is there any difference some was a king or artist, famous or not famous, did good or bad things? How past time influence to this moment?
Do the departed in the Heaven/Hell like us to remember there as our previous lifes?
I have been thought this thing from many aspects. Memory, what is this? Zhese curious pictures and dreams from far times, what is this? As a kid I saw aften a dream where I was reading a book written by me hundres of years ago.
I have been working for a years with dement persons in Elderly Hause.They dont know who they are and where they are. This experience is very much giving. Arent we looked from the cosmos as they: dont remembering stupid things we have done in previous lifes?
And same time: if you are got lost in tangle of previous paths you cant live this moment completely. Your energy will stream to the past and for creating this moment completely you just dont have energy. This is because I think:You can browse past times sometimes as you are looking your fotoes, but noone is looking fotoes every day...
In Maharishi Open University I have been teached that human conciousness have 7 levels: sleep, dream, waking, trancendental- , cosmic- , god- and unitconciousness.Cosmic conciousness is characterized as unbounded. Cosmic conciousness cross the time and space. If person is reached the cosmic level of conciousness and in the moment of death he is in this level person have not to be reborned again(only he/she can reborn in free will as enbodyment of compassion or so called boddhisatwa in sanscrit language to help living beings). If some is unbounded, where can he go, if he is everywhere and eternal?
If persons conciousness is not developed so far or, it is better ti say: he/she is not cleaned his conciousness from dirt, he/she must travel from life to life. Ancient vedas (indian holy texts) have saying: from purity comes success. Conciousness have to be cleaned as computers memory. Conciousness will cleaned through trancendation. You can learn the holy and practical ability of trancending by learning meditation.
teisipäev, 2. september 2008
Elu
ei ole öiglane. Täna panin tööle minnes körva suured rippuvad körvaröngad ja koduteel bussi oodates avastasin, et ongi ainult yks järel, teine körvaröngas oli märkamatult pudenenud. Olin näljane ega jaksanud ka tuldud teed tagasi kömpida. Pidin leppima faktiga, et NEID körvaröngaid mul enam pole. Kahju muidugi. Polnud kyll kallid, aga sobisid mulle, meeldisid mulle...Miks kadus? Kuidas kadus? Kus kadus? Kas see on mingi märk? Tytar ytles, et see on märk, et ära kanna körvaröngaid. Mul oleks elu jooksul kaotatud ehetest terve mägi. Kus see mägi on? Kadunud Asjade Maal? Vahel on tunne, et mingi kratt käib mind kiusamas ja minu asju viimas.
Kord tuli yks korrusmajas elav joodikmees "hingehädas" väliskoridori raha laenama. Kysis igalt vastutulijalt väikest laenu. Lihtsalt peaparandust tahtis. Minult ka kysis, aga minul polnud. Sai ta siis kelleltki selle önnetu kymneka ja siis avastas, et oli vötme tuppa unustanud ja ukse tagantkätt kinni löönud. Ukse avamine läheb talle maksma 20€. Ma laenasin oma mobiili, et ta saaks majavalitsusse helistada ja paluda ukse avamist. Laenuyritus löppes talle veel suurema völaga.
Kui mu söjapögenikust mees sai teada, et alates 50 eluaastast kodakondsuse taotlejatelt enam keeleeksamit ei nöuta, arvas ta ennast suurest röömust aasta vörra vanemaks. Pidin tema röömu lämmatama meelde tuletades, et sel sygisel saab tal ikka alles 49 aastat täis. Muidu tahab kyll noor olla!
Yks kunstnik rääkis, kuidas tema joonistanud vana puumaja. Kui ta siis joonistuse seinale pani, tuli söber kylla ja ytles:oled vahva vana saapa joonistanud, millel nina irvakil. Kunstnik oli shokis, et tema puumaja vöidakse näha vana saapana, aga lähemal vaatlusel avastas, et selline ilmub joonterägastikust välja kyll. Eks meie elu ole ka tihti selline, et teeme oma arust yht ja teised näevad hoopis muud!
Kord tuli yks korrusmajas elav joodikmees "hingehädas" väliskoridori raha laenama. Kysis igalt vastutulijalt väikest laenu. Lihtsalt peaparandust tahtis. Minult ka kysis, aga minul polnud. Sai ta siis kelleltki selle önnetu kymneka ja siis avastas, et oli vötme tuppa unustanud ja ukse tagantkätt kinni löönud. Ukse avamine läheb talle maksma 20€. Ma laenasin oma mobiili, et ta saaks majavalitsusse helistada ja paluda ukse avamist. Laenuyritus löppes talle veel suurema völaga.
Kui mu söjapögenikust mees sai teada, et alates 50 eluaastast kodakondsuse taotlejatelt enam keeleeksamit ei nöuta, arvas ta ennast suurest röömust aasta vörra vanemaks. Pidin tema röömu lämmatama meelde tuletades, et sel sygisel saab tal ikka alles 49 aastat täis. Muidu tahab kyll noor olla!
Yks kunstnik rääkis, kuidas tema joonistanud vana puumaja. Kui ta siis joonistuse seinale pani, tuli söber kylla ja ytles:oled vahva vana saapa joonistanud, millel nina irvakil. Kunstnik oli shokis, et tema puumaja vöidakse näha vana saapana, aga lähemal vaatlusel avastas, et selline ilmub joonterägastikust välja kyll. Eks meie elu ole ka tihti selline, et teeme oma arust yht ja teised näevad hoopis muud!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)