Aastapäev

Renna ja Bahadin 2008

Lahti vastremonditud kaubakeskuses Trios

Kolmas abieluaastapäev, 11.aprill 2008, Lahti

Kolmeseks sai täna see meie abielu-

laps alles. Ei vöi teada, mis vöi kes temast saab. Renna plus Bahadin vördub syrrrrr. Eestlane ja kurd siin Soomes - paras kompott ikka, ida ja lääs, pöhi ja löuna.Keeli on kasutusel kolm omavahel: soome, vene, inglise,taustaks kurdi, araabia, keeled, mida ta oma söprade ja sugulastega mobiilis ja skypes räägib, ja eesti keel, mida meie, mina ja lapsed, omavahel räägime.Nagu Paabeli torn.Keeled keelteks, aga kas me saame teineteisest yldse aru? Ei ja jaa. Ei saa mina aru, mida ja miks ta teeb ja tegemata jätab, ja tema poolt vöin mina ka veidralt paista. Aga mis seal ikka parata - oleme koos. Seni.

Määriv ja määrav meedia

Soome meedia kömab välisminister Ilkka Kanerva poliitilise karjääri kurvast kukerpallist:ei tahaks ytelda, et löpust. Vöib ju 60 aastane välisminister jätkata riigikogulasena, nagu ta isegi ytleb: jätkään eteenpäin, aga siiski, uskumatu lugu: Hymy-lehti määras ministri saatuse. Millise meetodiga Hymy-lehti Kanerva tekstarid erootikatantsijatar Johanna Tukiaiselt kätte sai? Kas Johanna krokodillipisarad olid siirad? Johanna kahetsenud tekstarite andmist juba järgmisel päeval ja pyydis isegi kohtu kaudu nende avaldamist takistada.Edutult. Kas Hymy-lehti kaalus ka vöimalust neid mitte avaldada?
Meedia meetodid ja möjuvöim hakkab õõva tekitama. Mitte et ma avaliku elu tegelaste moraalset palet tähtsaks ei peaks, vastupidi, olen veendunud, et see on tähtis. Aga tekstarid on isiklikud asjad. Mingi privaatsus peaks ikka julkistel ka olema. Ja Kanerva oli hea välisministrina. Soome rahvas jaguneb kahte: osa leiavad, et juhtunu osutab demokraatia edenemist, teised, et poliitiku töö ja eraelu vöiks ikka lahus hoida. Kanerva sai palju kaastunde- ja tänusönumeid. Kanerva pidas Turu kirikus köne. Kanerva kahetses pattu, palus avalikult vabandust... Ja siiski, draamat kroonis vallandamine.
Printsess Diana surma analyysivas dokumentaalfilmis kuulsin pressiesindajaid ytlemas: kas tapsime lehma keda lypsime?
Kas ei köla öõvastavalt?
Meediast hakkab kujunema iseenda vaenlane: temas hakatakse nägema vaenlast.

Sel tormisel lumisel ylestöusmispyhade järgsel nädalal

mötlen sama, mida olen möelnud pea 3 aastakymmet:kust saaks raha. 17 aastaselt ei tulnud veel möttessegi, et raha vöib ka tulemata jääda. Siis olin sinisilmne: uskusin, et mul saab olema huvitav töö, oma maja, perekond, kaasinimeste austus jne. Ei osanud kujutleda elu, kus rahapuudus takistab elamast täiel rinnal. Mitte et ma oleksin rikkast perest pärit. Mu vanemad olid keskmiselt körgepalgalised, aga mina ei teadnud seda siis. Nöuka aegne elu oli mis ta oli: vaesus ja rikkus olid maskeeritud, peidus. Ja söök odav.
Eesti iseseisvudes höiskas hing ja toidupuudust ei pannud tähele. Köige raskem oli rahanappuses see, et nyyd kui ometi vöis reisida kuhu tahes, polnud selleks raha. Aga selleski asjas kogesin Jumala armu: sain söita töö kaudu Tartu Hooldekodus Soome ja Demokraatliku Fondi kaudu Taani.
Nyyd elan Soomes ja saan palka eurodes. Mitte sugugi suurt palka ja eluasemelaen kukil, aga tulen toime. See kuu näitas keskmisest suuremat palganumbrit tänu rohketele tööl oldud pyhadele, ja enesetunne töusis hoobilt. Siiski pole sissetulek veel selline, mis rahuldaks ja kindlustaks muretu elu endale ja lastele.
Muretu elu? Mis see on? Kas seda ma tahan, muretut elu?
Ma ei taha ju palju: juhilube, autot, suvilat, reisida, natuke paremat mööblit, natuke paremaid riideid, lastele haridust anda, mis ka maksab....Ainult natuke rohkem raha! Nagu me köik.
Nii palju ma siiski juba tean, et omand kohustab. Omandit peab oskama hooldada. Tean inimesi, kes on suuregi omandi kaotanud. Miljon eeldab möistust.Muidu ta lihtsalt sulab, jättes järele kibeduse pohmelli.
Miljon on alati pangas, vahel me lihtsalt ei pääse sellele ligi, pank on kinni vöi pin-kood ununenud...Aga kriis on igal juhul mööduv. Pyyan niimoodi mötelda.