ASJADE LOOMUS

KOHVRID need on justkui ohvrid
piiritule priiusele
kõnniks vabana ja kaugele kuid KOHVRID
piirideks on priiusele


TERMOS see on justkui kosmos
kaasa võetav kõïkjale
läbi vaikuse sees suikuv sisekosmos
avardub ja kandub kõïkjale


KANDIK see on justkui pandiks
toomaks vajalikku kohale
elukoormale on kuldseks randiks
puhtad soovid toovad kohale

Pyha kolmainsus.

Kaldaliivale kirjutasin oma read.
Mitte keegi neid ei lugenud.
Mitte keegi ei korjanud üles.
Ainult lained neid loendasid.
Ainult tuul neid tuges.
Kuni üks rannale eksinud laps
naeratas neile.
Sellest jäidki nad elama.
Sellest jäidki nad.
Sellest jäidki.
Sellest.

Ortodoksne

MU HINGEL ON HIIGEL INGEL
TA HINGAB LÄBI MU NAHA
UNELAANTES LEPITAB PINGED
TA PISARAD - KÕÏGI MU KÜÜNALDE VAHA


LUMISÄDELEV ON TEMA RÜÜ
TA PILK ON LEEGITSEV TÕDE
OLGU MU HINGEL HAIGUS VÕÏ SÜÜ
TA ON MU HOOLITSEV ÕDE

Arm

Täiskuuvalge elektersinine jalutuskäik
kuuskede ja raadiomastide linnas
tegi mind önnelikuks andis armu ja taas ma teadsin
elu raskeltseeditavat kinki
unustamatut valu
unustusväljade vahel
ja möistatuslikke moonisarnaseid muinasjutulilli
mis hinge ihadest toituvad
Puhas öhk puhastas mötted
Muinasjutt astus ellu
oma öigustesse vördväärse partnerina
argikavaluse körval
siid ja sulamalm
seostusid sydame juurel

Laul möistmatutele meestele

Mees mehe meest
seeme mehe seest
Mees on osa Teest
Mees ei ole meest

Mees on metsik sönn
Aru on tal null
Ei tee vahet naistel
kuu ja päikse paistel

Tal yks kama köik
prykkar vöi printsess
solk vöi tordilöik
talle maitseb köik

saaks vaid olla pull
ymmargune null
teel sel Valgusesse
löhkev seebimull

see on töesti pull

Lugu

Valge on tänavu suve must -
teatavad trendiloojad,
jah just, valge on must,
teadlike önnetooja.

Läikpaberilt imendub pähe
körkjas moekokteil.
Revolutsioon nagu mähe,
selline mood on meil.

Meile valge on must
sellel säraval suvel
lumivalge tintmust
kangaste kandmine loves

meenub jah veidraid aegu
kaitserohelist roosat
önneks aeg teine on praegu
vabamat luulet ja proosat

vabad on lennud ja laevad
kinnistud saadaval
aeg kyll parandab haavad
armid on jäädavad

muutuvas ajas köik kordub
tänavu valge on must
ega see polegi hullum
valge mustem kui must

Muna Kyllile.1959-2003

Tartu Kevades sa ikka istud aknalaual
kitarri sörmitsedes luulet ytled yles

blond väsind ingel teabmis koorem hingel
maalid yles oma rasket valu

sa möistsid teisi iial kedagi ei möistnud hukka
argiraskused töid vanaduse tukka

kuid hing sul oli vaba iginoor
sellel puudus kyyniline kaitsev koor

ja kogu elu armastasid yhte meest
kes väikest sammugi ei kergendand su teest

su surmagi salongimaailm völtsis ära
vaid hullu nägid sinus aga sinu sära

yllas kaugelt yle akadeemiliste peade
sa olid Kunstnik aga ainult heade