Kai pildid

Kai, kes on teinud elus peaaegu köike, teeb nyyd pilte.
Ta läbis veedakunsti algkursuse Taanis Rörvigi rahvaylikoolis.
Kai liigitab oma pilte visionary art alla kuuluvaks.
Nii et nägemused. Sealpoolsest. Siiski kogemustena reaalsed.
Eriti meeldib see suguvösa pilt, kus on hallid varjukujud.

Veel ja veel Sofist

Sofi isegi igatseb juba uutele radadele,nyyd kus "Puhastuse" rängad inimsaatused ja ajaloo pimedad urkad on peavavalgele toodud ja teenitult auhinnatud. Romaanile ennustatakse suurimat läbimyyki Finlandia-auhinna saanud romaanide ajaloos. Eesti ajaloo teemat ta önneks päriselt jätta ei kavatse. Viimane teos, "High Heels Society" tähistab pöördumist proosast ja draamast luulezhanri poole.
Miks "Puhastus", mis alul valmis näidendina ja seejärel paisus romaaniks, on maailma muutev teos?
Sest selles räägitakse mahavaikitust, mööda nöukogude-narratiivist ja ka eurooppalik-demokraatlikust ajaloopildist. Eesti ajalugu käsitletakse rahva mälus elanud ja elava töe läbi, mida nöukogudeaegsed ajalooöpikud ja ametlik ajalookäsitlus pole suutnud matta. Ja nyyd on eurooplasel äratundmishetk:kokkulepe Staliniga viis siis kuhu?
Kui meie, baltlased ja idaeurooplased, seda ei räägiks, kes siis saaks teada?
Meie kohus on mäletada ja rääkida.
Sofi Oksanen tegi imetlusväärse töö.

Finlandia-preemia Sofi Oksanenile

Juba mitu kuud varem oli välja kuulutatud, et Sofi Oksanen tuleb 3nda detsembri öhtul Lahti raamatukokku lugejatega kohtuma.Ootasin seda päeva innuga. Hommikukohvi körvale lehte lugedes tuli pettumus:Sofi ei pääsegi Lahtisse. Järgmine päev töi uue yllatuse:Sofi saigi Finlandia auhinna! Röömustasin nagu oleksin ise auhinna saanud. Kirjutasin kommentaarigi Helsingin Sanomatesse. Kommentaare oli igasuguseid. Ka selliseid,et jälle yks friik vähemuslane näppas auhinna pärissoomlaselt jne.
Täna lugesin, et Sofit ei lasta isegi Venemaale luuleöhtule.
Miks ikkagi just töde tekitab hirmsasti mässu ja segadust?
Sofil oligi yks sugulane prototyybina, kes pärast ylekuulamist nöukogude vöimu poolt ei rääkinud elu löpuni muud kui:jaa-jaa. Ta ei jäänud fysioloogiliselt tummaks, ta jäi psyhholoogiliselt tummaks. Midagi sarnast on kaudselt juhtunud kogu eesti rahvaga. Me ei julge enam rääkida, sest see on liiga valus. Kui hakkad midagi valusat meenutama, vöid nutma hakata. Ja siis on piinlik. Ja sellepärast eestlane ei räägi. Aga muu maailm ei tea ju, kui meie ise ei räägi.
Kallid rahvuskaaslased! Rääkige mulle. Mina kuulan.
Aga keegi ei räägi. Mingit KGBd polnud yldse olemas. Mitte kedagi ei sunnitud kaastööle. Mitte kellelgi ei olnud "käsi sees". Mitte keegi ei olnud osaline.
Mitte keegi ei maitsnud magusat elu pealekaebamise palgana.
Me ei olnud yldse vangis. Vöi maksis 70 kopikat ja seda polnud vaja kokku hoida. Me ei olnud vaesed. Me ei olnud rikkad. Me olime mittekeegid.
Ja nyyd tuleb Sofi ja ytleb, et me elasime läbi hirmsa vägivalla. Meie? Meid alandati ja me ise ei jaksa sellest isegi aru saada enam.

Niina-Matilda Juhola

Jah, nii see on: televisioon on nii meie söber kui vaenlane. Varastab aega ja teovöimet, aga vahel kingib ka pärleid. Täna tuligi ekraani kaudu minu maailma Niina-Matilda Juhola, noor kaunis naine, nägija-juhendaja. Tema näeb ingleid ja vaimseid öpetajaid, neid, kes meid vaimumaailmast juhivad. Ta ytles, et need n.ö. giidid, kes meil köigil on olemas, on talle lähedasemad kui inglid. Tema juurde tuligi siis yks noor naine n.ö. kliendina. Niina kysis viisakalt:kas ma vöin siseneda su eelmistesse eludesse. See meeldis mulle eriti. Saanud loa, nimetas ta Egiptust. Tolle naise giid on eriti erootiline. Mis tähendab, et meessuhted ei önnestu kui seks ei klapi. Ka eelmistes eludes leidus palju erootikat(nii mehena kui naisena). See ei tähenda, et selles elus vöiks vöi peaks ohjeldamatult seksima, aga erootilist poolt ei tohi ka maha suruda, sest just see viib kokku öigete inimestega(seda naist). Siis Niina mainis:loodan, et su mees ei kuule. Ja naine vastas:mu mees ei oska soome keelt, välismaalane. Tolle erootilise naise tuppa tulles tuli kaasa palju ingleid.
Teiseks juhatas Niina yht meest, kellele ennustas yksildase hundi teed. "Ära karda, see tee on önnistatud," rahustas ta meest. Too mees oli olnud indiaanlane ja hoidnud käes kellegi lapse sydant.
Mäletan, et kord nägi mu söbranna minu inglit. Mul oli nii kahju, et tema nägi ja mina ise ei näinud. Siiski on mul kujutlus oma inglist: tal on hiilgavad silmad, mis vöitlevad töe eest, ja säravad tumepruunid lokkis juuksed, ja ilusad kleidid-ryyd.
Jah, miks olen ma eksinud eksleja selles elus? Miks puudub rahu ja veendumus oma teest? Oh Öpetaja, miks sa ei juhata mind?
Vöi juhatad siiski?

Mary Hopkin

Mary Hopkin Those were the days Karaoke

Päikseline sygispäev

on öhtusse jöudnud. Oravad jooksevad piki männityvesid ja pika rohelise sabaga lind tatsab pargitud autode vahel. Yks "komm" on veel saada: öhtul on saade kus Solzhenitsön räägib oma elust.
Paar päeva tagasi vaatasin TVdokumenti Anna Politkovskajast.Söna vötsid Anna poeg ja tytar ja lahutatud mees, Anna ise, Anna öde(elab Londonis,miljonäriga abielus), n.ö.vöitluskaaslased ja leinajad. Tähistatigi vist aasta möödumist Anna hukkumisest selles dokumendis. Poeg ja tytar ytlesid alati möistnud olevat ema, tema tööle pyhendumist ja kangekaelset vöitlust. Abikaasa nii toetav polnud. Lahutuski tuli sellest, et alati kui mees töölt koju tulles leidis naise syvenenult töötamas, tuli tal tahtmine minna lähibaari paarile öllele ja nii algas abielu alamägi. Poeg ytles, et teda ei huvita, kes tappis, vaid kes andis käsu. 4 kuud pärast Anna surma syndis talle lapselaps, kes sai nimeks Anna Viktooria.
Anna rääkis, et teda oli kord juba arreteeritud ja ähvardatud köige jöhkramal stalinistlikul viisil tappa, aga siis päästis ime, juhuslik pealtnägija. Kord oli ta saanud myrgituse, mida raviti Moskva ameerika hospitalis, ja sealsed arstid nimetasid myrki tundmatuks.Ta ytles, et vana uskumuse järgi ta ei taha hunti nimetada ja sellega halvimat justkui esile kutsuda. Halvim siiski juhtus. Anna kolis pärast lahutust teise korterisse ja see oli mörvaril teada. Välja uuritud, planeeritud mörv.
Anna ei tahtnud kolida välismaale, kuigi tal olid selleks köik vöimalused ja ka kuhjaga pöhjust. Tema tahtis inimesi aidata.
Minu tytar Anni käis Soomes tööl olevate eesti ehitustöölistega tantsimas. Kui mina tema vanusena vöi pisut vanemana tantsisin Eestis tööl olevate soomlastest ehitustöölistega, viidi mind Pagari tänavale ylekuulamisele. Ma ei unusta kunagi blondi vene rahvusest noore mehe häält ja siniseid silmi, kes mind yle kuulas. Ma ei saanud isegi aru, mida ta rääkis, see oli nagu koer oleks haukunud minu peale.Ma ei unusta ka teist nöukogude miilitsatöötajat, kes mind Balti jaamast, kus öösel rongi ootasin, jaoskonda viis ja siis seksuaalsuhet pyydis algatada. Mina oma naiivsuses arvasin, et ta tahab mind kaitsta joodikute eest. Miks ma ei jaksanud tema peale kaebust kirjutada? Ei jaksanud siis.
Nyyd elan ex-sovjetina läänes. Töö juures on vahel mainitud, et see paistab minust välja, et olen NLst:formaalsustes olen pedantne jms. Eks me köik ole oma lapsepölvest pärit. Kaks esseed on mul kirjutamata:dissidendina Nöukogude Eestis ja ex-sovjetina läänes.
See oli nii liigutav, et mu 9 aastane koolilaps yhel hommikul veel laps oli:ytles-homme tegin...
Kas temal on parem lapsepölv?