Mina ja 2M

See lugu on armastusest. Päris kindlasti.
Ehk oleks õigem pealkiri: 2M ja mina. 2M on siiski tähtsam isik kui mina. Anyway.
2M on köhukas habemik. Vähemasti enamasti on ta olnud selline. Vahel on ta ju ka habeme maha ajanud ja ka köhust sai ta yhtäkki lahti. Lihtsalt köhnus.Nagu temaga köik head ja halvad asjad lihtsalt juhtuvad, nii juhtus ka see tema kujumuutus. Teeb lausa kadedaks. Ei dieedi pidamist ega harjumuste remonti, ei soovi ega plaani, lihtsalt....Korraga oli ta köhn. Köhn 2M. Kui kysisin, kuidas ta seda tegi, vastas ta, et ölut jöi. Mystiline. Nagu paljud muudki aspektid 2M elus.
Tegelikult usun ma, et 2M ei olegi tegelikult 2M, kuulus linlane, kiimas kunstikahmaja, kulunud kukepykstes miljonär, tegelikult on ta bodhisatva, kunsti kaitselmus, väga vana ja valgustatusele väga lähedale jöudnud hing. Veel yks samm ja...2M lahtub Valgusesse.
Önneks on see samm veel astumata. Tal ei näi olevat ka kiiret piiri yletamisega.. 2M on önnelik oma praeguses maailmas. Ta rahmeldab päev otsa oma 2M tegemisi ja loeb öhtul enne magama jäämist öhtupalvet. On ju räuskav boheem 2M pärit siivsast luterlikust kodust.
Horoskoobilt on ta Kuke aasta Skorpion. Kiitlemine on ta eluvorm ja "kukekad" välisvorm. Kord viisime mina ja 2M hea naistuttav Maaja mehe pykse ostma. Valisime välja moekad normaalsed igapäevased praktilised taskutega pyksid. Et ta ometi neid "kukekaid" ei kannaks. 2M innustus meie suureks kergenduseks uute pykste ostmisest ja peagi olid tal korralikud pyksid jalas. 2M oli koguni uhke oma uues varustuses ja ka mina ja Maaja tundsime end kangelastena, olime enda arust lausa ajaloolise teoga hakkama saanud. Kui ta nyyd soostuks ka vesti ostma... Aga ei, siin seisis myyr. Vestid 2Mle ei meeldi ja vesti ta ei ostnud. Ja pyksidki olid tal juba möne nädala pärast sellise väljanägemisega, nagu oleksid need saja-aastased, auguliseks pölenud tubakasädemeist ja vöidunud. Samal pöhjusel, piibu töttu, ei pysi puhtana ka tema kirjutuslaud, see on alati nögine. Ja pyksid peavadki 2M meelest "kukekad" olema, siis ei saa ju otsad mustaks. Seega, ylimalt impulsiivne ja praktilistes asjades abitu 2M on oma veidral viisil ka praktiline. Ehk on see "kukekate" lembus seletatav sellega, et ta Kuke aastal syndinud on.
Me kohtusime yle kahekymne aasta tagasi. Ja nyydseks juba 26 aastat on 2M olnud osa mu elust. Milline osa? Kes on ta mulle ja kes olen mina talle? Ilmselt YKS PALJUDEST mölemas suunas, nii tema mulle kui mina talle. Ja siiski...YKS.
Number YKS on 2Mle Poetess nr.1. Teda Kättersaamatut Körgust on ta aastakymneid yritanud, teadagi asjata. Poetess on abielus. Punkt. Number KAKS on yks öbluke boheem, kes teda ei taha. Aga 2Mle meeldib ta keha. 2Mi ideaal on väike köhn pikajuukseline neidis. Seega , minul kyll shansse pole. Olen suurekasvuline naine. Kunagi olin köhn poisipea. Aasta tagasi olin lopsakas blond.
Nyyd olen vaskpunane paksuke.
2M on teinud meeleheitlikke katseid ykski naiolevus röngastada. Nöuka ajal kysis ta kord igalt oma tuttavalt, keda tal on palju, yhe ainsa rubla ja sai sel viisil sörmuste raha kokku. Avaldused olid sees, aga neiu X jättis perbyroosse tulemata. Ilmselt pidas kogu lugu pulliks. 2M puhul ongi nii, et köik muutub kätte pulliks naljaks. Kuigi köik on tegelikult ka tösine ja siiras. Kindlasti 2M tahtis väga perekonda. Kui ta minule 2003 suvel Pärnus näituse avamisel avalikult abieluettepaneku tegi, siis ta enam abielluda ei tahtnud. Ta oli jöudnud juba sellisesse etappi.
Me pidasime kellegi X inimese aias kihluspeo maha ja läksime lahku. Mina Soome ja tema tagasi koju oma hindamatu maalihunniku otsa.
2M on hariduselt raamatukoguhoidja ja kutsumuselt kunsti kollektsionäär. Ta on NÄHTUS. Tal on kuulsate eesti ja ka välismaalastest kunstnike töid. Nöuka ajal kogus ta Piiterist emigreeruvate juutide, kes ei saanud enamust oma töödest kaasa vötta, töid ja mönedki neist tollal algajatest on tänaseks läänes ilma teinud. Seega on tal töid, mis mönel oksjonil maksaksid ...ei tea... igatahes terve varanduse.Yks tippudest 2M kollektsioonis on muidugi Kabakov. Talle on kogemata ja ka teadlikult kingitud aardeid. Kui 2Mlt kusida, kuidas ta selle vöi tolle harulduse sai, hakkab ta jutustama umbes nii: ja siis ta ytles, kas ma vöin teile, härra, kinkida.... Geniaalne. 2M on nähtus, kel on anne saada kingitusi. See on tal vaimne anne. Imetlust äratab ka see, et ta on oma kollektsiooni töepoolest isiklikul lihasjöul kokku tassinud. Maalid on vahel vägagi suured ja autot 2Ml pole.
2M armastab kunsti ja kunstnikke ja nemad teda. Kindlasti suudaks ta magistritöö mönel lähikymnendite eesti kunsti teemal ära kaitsta. Tal on haruldane faktimälu ja peen esteetiline taju. Tema kollektsioon on 2M nägu. Kuulsate professionaalide tööde körval on seal ka väärtusetut, aga ometi on tajutav läbiv joon, 2M aura valgustab tema kogusse sattunud erinevate kunstnike töid. Ta oleks nagu pihiisa, kes vaatab kunstnike deemoneid ja sellega vabastab kunstihinged vaevast. Tänaseks on juba auasi olla 2M kollektsioonis esindatud kunstnik. 2M elutöö sai väärilise hinnangu 2003 kevadel, kui ta sai Aasta Mänedzheri tiitli naabrite lätlaste kunsti eksponeerimise eest Tartus. Mina koos tollal 4 aastase tytrega olin 2M kaaslaseks auhinna vastuvötul. Ma tean, et ta oleks meeleldi esinenud Poetess nr.1 seltskonnas, aga juhtus nii, et mina sattusin sinna. Oleks ta mulle vaid ytelnud, et ootab teist kaaslast! Aga ta ei ytelnud ja mul loksus alles hiljem kohale. See auhinna vastuvötmine oli vöimas. Kogu Vanemuise saal oli kui yks hing ja 2M lavastatud hyyd:Laine, aga mina! kajas veel kaua mu peas. See oli allusioonidega lavastus. Laine oli tollase linnapea eesnimi. Samas vihjas see hyye ka 2M legendaarsele purskkaevusuplusele raamatukogu ees (sealgi direktor Laine) ja yldse sellele 2Mle, kellesse vöimud aastakymneid kui ohtlikku ADHD lapsesse suhtunud. 2M ja KGB oleks veel omaette teema, aga sellel ma siin ei peatu. Ma kirjutan ju teemal mina ja 2M.
2M kinkis mulle kleidi. Tumesinise avara dekolteega ja sametpassega kleidi. Sobib mulle hästi. Ma olin yllatunud, kui vaadates filmi Modiglianist avastasin, et see kleit meenutab nii väga kleiti, mille Modigliani varastas ja kinkis Jeannele. 2M on eelmistes eludes kindlasti kunstiga seotud olnud.
2M kogub kunsti ja tema vanem vend mingit tehnilist jura, mingeid asju, millest ma ei tea, mis need on. 2M vanemate kolmetoalises räämas korteris, milles raamaturiiulid on ainsad korras asjad (on ju 2M elukutseline bibliograaf), on Manalasse vajunud vanemate abieluvoodi täis seda 2M venna jura. Muu korter on aastaid (ilmselt ema surmast saati) koristamata. Köikjal vedeleb kunsti. Ma pyydsin seal koristada, seinu pesta, aga vee arve läks nii suureks, et 2M kohkus ja loobus projektist. Juba ema elu ajal ei lubanud 2M teda äkki enam oma tuppa koristama. Ta saagis kushetil jalad maha ja magab nyyd pöranda lähedal jalgadeta kushetil. Ta teinud seda T. Vindi eeskujul, kes samuti harrastab oma kodus boheemlikku idamaist vooditut stiili. Öölauaks voodi körval on tal maalihunnik. Sellele viskab ta oma röivad. Ja sinna heidavad ka ta kaaslased oma kama, kui tal neid juhtub olema(öigupoolest on tal söbrannasid yllatavalt palju). 2M oli nöus minu koos tytrega enda juurde elama vötma, mul oli äsja Supilinna kodu maha pölenud, aga ta ei soostunud seda vanemate voodit koli alt tyhjendama ja arvas, et lapse peaksin panema magama maalihunniku otsa. Kuna 2Ml lapsi pole, siis ei tulnud ta möttele, et lapsel oleks oma voodit vaja. Nii me siis jölkusime yhe suve koos mööda näituste avamisi ja jöime palju punast veini ja armastasime teineteist, kuni ma sain tööotsa Soome.

SAATUS

KANNAB ENDAS VALLASVARA
VALLASLAPS JA VALLASEMA

ISA LAHKUS ISAMAALT
MIS SIIS SINNA TEHA SAAB

LAPS ON KANDAM KALLISVARA
HINGEPUUL ON ÕISI VAJA

LAULMA LOOJA KIITUSEKS
KATKEMATUS HIILGUSES

HUMANISM

ÜHEL EI OLE JUUKSEID
TEISEL EI OLE HAMBAID
ÜHEL JALGU EI OLE
TEISEL PUUDUB KÄSI VÕI SÕRM
ELU ON VÄGA ÕRN
ÜHEL MÄLU EI OLE
TEINE EI KUULE EI NÄE
PUUDE POOLE ON ELU
JA MITTE EI NÄE ÜLE MÄE
KES KÜLL ULATAKS KÄE
KINGIKS VALGUSE VÄE
PUUDUMINE ON ELU
PÄRATU PIMEDIK
AINULT SEE PÄRATU
PÄRALE JÕUDMISE OOTUS
KUI VÕLGU VÕETUD ÕNN
ELUST TEEB ET TA ON
PÜSIVA PÜÜDENA VERES
PAADINA MÕTETE MERES
PUUDUMINE ON ELU
PUUDEGA ELU ON ELU
ELU ON TÕESTI ÕRN
KUI AGA SÜDANT POLE
KALKUS KRIIBIB KUI SURM

ABIELULINE SÜRR

ABI ELU KUI NORM-ANOMAALIA
TUGIÕLG VÕÏ -KÄSI
TUGITOOL JA -HOOL
TEINE POOL
HÕBE JA KULD
KODU JA MULD
TERMINAALNE TEISIK
KAASHEIDIK
SÕRMUSE ÕRNUS JA KÕVADUS
LÕPLIK LÕPMATUS
ELUABI ANNA ABI

Seksist

Eile öhtul juhtusingi vaatama teemakohast filmi Sharon Stonega peaosas, kus seks,öud, privaatsus ja selle rikkumine, armastus ja sarimörvad hea visuaalse nivooga kompotis. Filmi nimi ei meenu, igatahes polnud see Basic Instinct, kuigi filmi kujundimaailm seda kordas.
Me TÄISKASVANUD INIMESED oleme seksuaalsed olevused. Meile, TÄISEALISTELE, on kasuks, et me ise oma seksuaalsuse teadvustame ja ennast möistame. Vastasel korral on meie psyyhika ohus. Tänapäeval oleme selles vallas kyll avatuseni jöudnud. Tänapäeval me teame, et seks on osa elust ja yhiskonnas on aktsepteeritud vägagi erinevad seksuaalsuse väljendused ja suhtumised. Homod ja heterod, prostituudid ja nunnad, seiklejad ja konservatiivid, traditsioonilised pereinimesed ja vallatud vallalised, köigil on vöimalus elada oma tahtmist ja valikut mööda. On vöimalik elada seksi esikohale seades ja ka seda teisejärguliseks pidades ja kasvöi sellest loobudes. Seksist loobumiseks ei pea tingimata kloostrisse minema. Seksist loobumine vöib olla ka yks periood elus. Nagu ka seksuaalse eksperimenteerimise ja eneseotsingu etapp. Yhiskond meid enam ei kohusta käituma nii vöi naa. Vähemasti lääne pool maakera. Oleme vabad. Ja siit algavad probleemid. Sest oma peaga elamine polegi nii lihtne. Peame olema suutelised kandma vastutust. Täiskasvanud inimkond yhtäkki polegi selliseks valmis. Haigused levivad ja kuritegevus kasvab. Kuigi leidub miljoneid naisi ja ka mehi, kes on vabatahtlikult valmis pidama maailma vanimat ametit, prostitueerima, myyäkse ikka veel alaealisi pettuse ja vägivallaga seksiorjadeks ja igati saadava seksi körval vöetakse mängu ka lapsed ja loomad. Arulage.
Soome kirjanik Anja Snellman rääkis kultuurisaates seksuaalsuse ja raha käsitluse muutumisest eri pölvkondade väärtusmaailmades ja pedofiiliast ja noorte netielu ohtudest. Ta on kahe tytre ema ja hiljuti avaldanud raamatu, oli vist "Lemmikkikaupan tytöt", kus teemaks lapsporno jms. See raamat on mu lugemiste nimekirjas järge ootamas kyll. Anja lapsepölves oli lits-naine ehk prostituut nagu saatuse ohver, ta oli ikkagi isiksus, kelle saatus oli viinud just sellisele teele. Tänapäeval aga teenivad intellektuaalsed neiud vahel stripates öpinguteks raha ja nad on endale selgelt määratlenud, et prostitueerin teatud aja ja siis pyhendun karjäärile. Keha on tänapäeval justkui hingest lahus ja nagu tööriist, vahend millegi saavutamiseks. Shoppailu on harrastus, mitte vajalik argitoiming. Tänapäeva 40pluss lääne naine on kasvanud möttega, et mina ise kamandan oma keha, seda ei puutu keegi, kui mina seda ei taha ja puutub ainult siis, kui tahan, ja lapsed synnitan siis kui tahan ja ei synnita kui ei taha jne. Ja ehk selle mötteviisi tagajärjeks ongi see, et meie teksapepu-tytardele, kes tahavadki olla teistega äravahetamiseni sarnased, on nende keha vahendiks, mille väärtus on toimivus. Kahjuks on aga nii, et keha siiski pole mallinukk, toimivusaspekte on teisigi kui seksuaalne kytkestavus, ka köige ihaldatavam naine pole kaitstud haiguste eest.Ka Pamela Andersson saab haigestuda C-hepatiitti ja Kia Marie Garang AIDsi. Keha on minu möistmist mööda siiski jumala tempel, hinge kodu, mille saame sellisena kui saame ja mille eest peame hoolt kandma ja siit maailmast lahkudes loovutama ta vöimalikult paremas korras ja puhtana. Sathya Sai Baba öpetusest tean, et inimese kohus on oma haigusega vöidelda nii hästi kui vähegi suudab. See on karma kysimus rohkem kui fyysilise heaolu kysimus. On ju haiges kehas ka vaim haigestumise ohus ja terves kehas terve vaim. Fyysilisel haigusel on vaimne algpöhjus.
Freud on väitnud, et ka lapsel on seksuaalsus. Nii kindlasti on. Lapsel on lapse seksuaalsus. Telekas näidati Vene lastekodust pedofiili poolt Ameerikasse adopteeritud tydrukut, kes sattus aastateks kaitsetusse olukorda pedofiilist "isa" majas. Ykski sotsiaaltöötaja ei siin ega sealpool ookeani ei näinud olukorda. Laps lootis, et Ameerikas ootab teda oma tuba, kuid kohapeal selgus selle unistuse illusoorsus. "Isa" mängis tydrukuga pulmatseremooniat ja edasi jätkus vägivaldne seksuaalelu. Tydruk käis koolis, aga oma häda kurta ei osanud vöi kartis. Kui ta murdeikka hakkas jöudma, hakkas "isa" teda näljutama, et naiselikud vormid ei saaks areneda. Hiljem selgus, et sama mees oli kasutanud ka oma tytart samal viisil ja pärast lahutust yksi jäädes otsustas adopteerida "tytre" Venemaalt. Löpuks see tydruk pääses ja ta adopteeriti yhte ameerika perre, kus ta sai oma toa. Tydruk ei osanud isegi syya iseseisvalt. Ta oli nagu 13 aastane beebi, apaatne ja röömutu, väsinud laps.
Anja jutu järgi jagunevad pedofiilid 3 ryhma: need, kes arvad, et 13 ja 29 on normaalne vanusevahe, et 13 aastane on vaimult sama täisealine kui välimuselt; vanemad mehed, kes on ahvatletud sellest kergusest, mida neti kaudu petmine vöimaldab, mängurid; ja need päris pedofiilid, kes kardavad kypset naist.
Seks eeldab ikka vaimset täisealisust mölemalt poolt. Vahel on ka aastatelt täisealine vaimselt laps psyyhika- vöi arenguhäire töttu. Vahel on yks pool kaitsetus seisundis ajutise meeltesegaduse vöi kasvöi joobe töttu. Siis peaks vastutuse vötma kyll see vastutusvöimelisem pool. Vähemalt ta peaks pyydma olukorda ausalt hinnata, mitte ära kasutada. Sest löpuks vöib ta olukorda ära kasutades osutuda ise ära kasutatuks.
Anna Merkulova ehk Paide Anna, ravitseja Paidest, kirjutab oma raamatus "Minu kylalised" tabavalt armumisest. Ta ytleb, et armumine on oma olemuselt astraalne nähtus. Esmakohtumisel armutakse kaaslase astraali. Objekt meeldib ja ei teata isegi, miks. See on armumine. Aga kui armastuse tuli on syttinud, peab keha oma söna sekka ytlema. Armumine on nagu völgu vötmine. Kui keha kaasa ei tule, on situatsioon sama, kui kytta katuseta maja. Kaua selline kesta ei saa. Keha maksab völga. Ja synnib(vöi ei synni) laps. Sellest suurest soojusest, armastuse energiast, leiab pesa uue ilmakodaniku hing. Ja kui jätkuvalt armatsetakse pillerite ja muude rasestumisvastaste vahendite toel, veel hullem , tehakse aborte vöi antakse laps muul moel ära, siis seegi kaua kesta ei saa, sest tekitatakse pingeid, mida ise ei suudeta hiljem taluda.
Kas seks on armastuse väljendus? Vahel on ja vahel mitte. Kas ta peaks seda olema? Vöiks ju olla. Liiga tihti on ta midagi muud. Kas siin on midagi valesti? Hea seks inimesega, keda ei armasta, vöi halb seks inimesega, keda armastad, ka need on vöimalused. Igatahes on öudne avastada, et oled seksinud ja armastanud kurjategijat, nagu juhtus Sharon Stone mängitud naisele eilses filmis. Ka minule on seda juhtunud. Kunagi pidasin orgastilist seksi armastuseks. Aastate distantsilt näen asja teises valguses. Orgasmiga osteti minult teavet minu teadmata. Mind kasutati ära ja seks oli töötav vahend keelepaelte vallandamiseks. Kes ei teaks neid hetki pärast head seksi, kui oled nii avatud kui olla saab ja räägid köigest nii vabalt?
Seksuaalse naisena on mul probleemiks see, et kui mehele vähegi näitad, et naudid seksi, hakkab mees oma liigiomases lihtsameelsuses arvama, et sa tahad alati ja vahetpidamata ja köike ja köigilt. Ja aru need pullid ei saa, et see pole sugugi nii. Mulle on tihti öeldud, et olen lehm. Suur, soe ja hea lehm. Mulle lehmad meeldivad. Kurb töde on see, et pigem olen orav kui lehm. Hyppan puult puule inimeste lähedal ja siiski ei anna end inimestele kätte. Olen pargiloom.
Miks naistele vahel tundub, et peale mehega magamise peaks selle eest ka midagi saama materiaalselt, raha vöi muid teeneid, head elu? Et mees peaks peale seksi nagu maksma naisele. See tunne ei liitu ainult prostitutsiooniga. Prostitutsioon on pigem sotsiaalne mäng. Mehelt nöuavad just abielunaised veel eriti palju. Mees peaks olema see tugevam pool, kes kaitseb ja katab ja hellitab ja annab. Naisel on selline tunne. Ta vajab önneks mateeriat. Ja mehel jällegi on tunne, et naine peaks ta sokke pesema ja syya tegema ja säästma meest pisiasjadega tegelemisest suuremate asjade jaoks. Need mölemad on ainult petlikult tunded, millest loobumine alles avab tee isiksuse arenguks ja eneseteostuseks.
Oluline on teada, et peaaegu iga naine saab end viie minuti jooksul orgasmini onaneerida. Olen telkarist näinud isegi onaneerimise vöistlust. Seksiks ei ole tingimata isegi kaaslast vaja, kui eksisteerivad vibraatorid ja isegi kyberseks. Ka ei eelda seks meest ja naist, seksitakse ju ka grupis ja samasoolistega.
Tänapäeva psyhholoogid ei pea masturbatsiooni haiguseks, sest ilma olemise neuroosi vältivana ja oma seksuaalsuse tunda öppimise vahendina on sel öigustus. Masturbeerimine muutub ohuks, kui seda järjepidevalt eelistatakse paarisuhtele, kui see hakkab arengut takistama. Naisi isegi öpetatakse kursustel masturbeerima. Siiski arvan, et liigne kliitori aktiveerimine on naisele ohtlik. Ta keha ja psyyhika ei ole selleks valmis. Möned naised ju ka ejakuleerivad. See muidugi ei tähenda, et kliitoriorgasmi yldse ei vöi harrastada.
"Ayurveeda naistele" raamatust lugesin (Robert Svoboda), et ayurveeda seisukohalt on soovitatav möödukus. Mehed ei peaks nagu härjad elama loosungi all, mida rohkem, seda vahvam, vaid peaksid kontrollima oma seksuaalenergiat. Kylmal ja kuumal aastaajal peaks vahekordade arv olema erinev. Ma ei mäleta täpselt, kuidas see oli. Vist kylmal ajal kord nädalas ja soojal ajal 2-3. Eks see söltub, milline dosha on valitsev, vata, pita vöi kapha. Kes tahab, vöib R.Svoboda raamatust järele vaadata.
Nagu ytles "Vaprate ja Ilusate" queen Steffany: seks on ytlemata hea asi, kui see toimub täiskasvanute vahel. Nii ongi.

Religioonidest ja usust Jumalasse

Selle religiooni asjaga on maailmas midagi kohutavalt viltu läinud. Gandhi on öelnud: Olen Jumala olemasolus veendunum kui selles, et me kaks oleme praegu samas toas. Ma olen hetkel oma tütrega kahekesi kodus. Tema vaatab elutoas telkarit ja mina istun arvutis. Kas me oleme samas ruumis? Kindlasti ei ole me samas mõtteruumis. Ma isegi ei tea, kus tema meel uitab. Veel enam, ma ei tea sedagi, kus ise uitan. Aga jumala olemasolus olen siiski veendunud. Jumal on minu jaoks teadvuse seisund ja see "teadvus" ei hõlju kusagil ebamäärases sfääris, vaid jumal on meie teadvuse omadus, mille üksikud on teostanud ehk saavutanud endas. Selline isik oli kindlasti Jeesus. Indias nimetatakse neid Jumala kehastusteks ehk avataaradeks. Arvan, et köigile tuntud n.ö. staar-avataarade lisaks on elanud ja elab ka "varjul" avataarasid, kes lihtsalt nalja pärast vöi selleks, et inimeste tõetunnetust proovile panna, on end tavise ja vahel isegi "hullu" kujul näidanud. Arvan isegi, et Jumalaid elab igal ajastul, sest on ju maailmas alati 51% headust ja 49% kurjust, asjade teisiti olles meie maailm lihtsalt häviks.
Meil on vaja Jumal endas äratada. Jumala äratamine on pikk teekond. Religiooni praktiseerimise eesmärk peakski olema jumaliku teadvuse äratamine endas. Paraku on inimkonna "ahvimeel" selleski väärtuslikus aspektis asjad pahupidi pööranud. Minule on kõhedust äratav, kui nutetakse meie kõikide pattude pärast surnud Jeesuse pärast ja juuakse sakramendina Jeesuse "püha verd". Möte pühast verest ja selle rituaalsest joomisest on kummastav. Ja alati mötlen ma kirikus, küll on kahju, et Jeesus üldse tapeti. Jeesuse loo öpetussöna on minu jaoks selles, et me ei tohiks hukka möista ja veel enam, surma möista kedagi, kes toob uut nägemust, nagu tegid Jeesuse kaasaegsed vöimumehed. Tihti oleme isegi pimedusega löödud ega näe, kui keegi on meie jaoks nagu Jeesus, öpetab, aga me ei taju, saame vihaseks, viskame öpetuse prügikasti,oleme seega kui Pontus Pilatus. Tihti spekuleeritakse ideega, et Jeesus ei surnudki ristil, et ta elas edasi, et tal oli Maarja Magdaleenaga tütar Sarah-Maria, kes syndis pärast Jeesuse surma jne. Ei tea. Aga Jeesus kindlasti ei vaja usklike hüsteeriat ega ülistust. Ta tahtis ehk ainult üht meile öpetada:armasta ligimest nagu iseennast.... Sest me oleme körgemal tasandil üks. Selles on asi. Ligimest vihates suurendame ka enda kannatusi.
Ja usu nimel tapmisest ma ei räägigi. Iga lapski saab sellest aru, et usk on siin ainult kilp, mis varjab muud: vallutushimu, vägivaldsust, hullumeelsust...
Islam seostub lääne inimestele ainult harimatuse ja vägivallaga. Tegelikult on ka islami kaudu vöimalik jumalikke kvaliteete elavdada, aga miskipärast on vägivaldne pool vallale pääsnud. Vale "umbrohi" lokkab "tõe" eest võïtlevate islamistide teadvuses. Tundub, et vägivallatuse printsiip ehk ahimsa sanskriti keeles on Jumala juurde viiva tee esimene aste. Inimeseks olemine sisaldab nii jumalat kui deemoneid. Vötmeküsimus on, millist poolt endas oleme otsustanud toita.
Vanad veedad ütlevad:läbi puhtuse saabub edu. Kuigi igapäevane elu püüab meid igati ümber veenda, tuues löputult näiteid deemonlike omaduste abil saavutatud edust ja mammonast, sügavamalt uurides paljastub teemanttera, puhas soove täitev teadvus.

Dream

kui hinge allikatel käin ma janus joomas
sel maastikul mis tihti ilmub unes
sini-hõbeleva rohuga ja roosakuldses vines
ma kõnnin kergelt seal ja olen justkui toomas

üht salalaegast varjul võlurüü
mu kohal linnud loevad õnnistavaid loitse
laekas peidus on mu elu suurim süü
ja ma pean jõudma kuni elulill veel õitseb

kui peatun salu veerel eespool näha Maa
see kera kõiksuses ja korraga ma keerlen
päiksetuule teedel laekalt lendab kaas
mu süü saab sajuks poristel maanteedel